Neile lähenedes märkas Anne, et üks laipadest on tema vend. Ta nägu muutus kaameks ja silmadest hakkasid voolama pisarad. Anne jooksis oma venna juurde, haarast ta ümbert kinni ja vandus, et: “Iga kuuli eest, mis mu venna kerre on tulistatud, ma tapan ühe kuningapooldaja“. Samal hetkel marssis veretöö paiga poole rojalistide koristusrühm. Anne ei lasknud oma lubadusel kaua oodata, vaid asus kohe asja kallale. Algas äge heitlus sõdurite ja pesunaise vahel. Võitlusmüra meelitas külast uudishimulikke pealt vaatajaid. Pesunaine suutis ära tappa 9 rojalisti enne oma langemist. Samal hetkel kui Anne langes kargas rahva seast välja võõras revolutsionäär. Ta hoidis käes sinise-valge-punase kirjut trikoloori ning ta rind on paljastatud nagu võitleval amatsoonil. Realism- tõearmastus Ülesanne 3 Kõik pildid on teinud Pawel Kucynski www.pawelkuczynski.com Detailirikas ja täpne
· Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud allikad · Lisad SISSEJUHATUS · Valisin selle teema sellepärast, et mulle on alati kunst ja moekunst huvi pakkunud ning tahtsin selle kohta rohkem teada saada. · Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks tähtsamaid moeloojaid. COCO CHANEL (GABRIELLE CHASNEL) ELULUGU · Coco Chanel (tegeliku nimega Gabrielle Chasnel) sündis Prantsusmaal rändkaupmees ja pesunaise abieluvälise tütrena. · Peale ema surma jättis isa lapsed (Coco ja tema 3 nooremat venda ning nooremat 2 õde) maha - lapsed sattusid kloostri orbudekodusse. ELULUGU · Kloostris veetis 7 aastat, õppides seal õmblejaks ja müüjaks · 20-aastasena töötas pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. · Töötas õmbelja, müüja, lauljanna ja tantsijannana
Coco Chanel Katre Tammekun Tartu Kutseharidus keskus MO11 Päritolu Sündis 19. augustil 1883 Saumuris pesunaise ja müügimehe sohilapsena 3 nooremat venda ja 2 nooremat õde Nimi sünnitunnistusel Gabrielle Bonheur Chasnel 12 aastaselt(peale ema surma) saatis isa ta elama Aubazin'i orbudekottu,kus ta veetis järgnevad 6 aastat oma elust Lavakarjäär Peale lastekodust lahkumist kolis ta Moulins'i, kus leidis tööd õmblejana. Vabal ajal esines ta kabareedes, et teenida lisaraha. Oma hüüdnime Coco on ta saanud esitades laule "Ko Ko Ri Ko", and "Qui qu'a vu Coco,,
riie), trikotaaz, et luua värskelt ja lihtsalt mõjuvat rõivastiili, mis eeldas päevasel ajal pikki pükse ja madalaid kingi ning õhtusel ajal lihtsalt, elegantset riietust. Töötavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas võitis suure populaarsuse ülespandud soeng. Mille puhul kammiti juuksed juurtest alates hästi peadligi üles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku-tulemus nägi välja väga kaunis, kiharad välja rippumas oma tehtud turbanitest; see meenutas pesunaise soengut, kuid tundus vallatu ja sobis paljudele. TÄNAN KUULAMAST
kohtlemise üle ning mõistis hukka kohust ja selle ametnikke. Kui ta oli oma kõne lõpetanud, märkas ta, et kohturuum oli täitunud ametnikega. Talle öeldi, et ta oli oma käitumisega tõsiselt kahjustanud oma kohtuprotsessi. Josef keeldus istungist osa võtmisest ning lahkus kohtusaalist. Siiski otsustas ta järgmisel nädalal kohtusse tagasi minna. Seekord ei olnud kohtu töös. Pesunaine näitas talle kohtusaali. Õigusteaduse õpilane viis pesunaise ära. Tuli kohtusekretär, kes pakkus Josefile ekskursiooni kohturuumidesse. Unarusse jäetud ruumides nägi Josef veel teisigi süüdistatavaid. Korraga tundis Josef umbses ruumis nõrkust ning ta saadeti värske õhu kätte, kus ta kiiresti toibus. Tööl kolikambriust avades avastas ta et, seal peksti kahte valvurit, kes teda varem arreteerinud olid. Josefile tuli külla ta onu, kes oli mures kohtuprotsessi pärast. Ta viis Josefi oma sõbrast advokaadi Huldi juurde
suurimaks probleemiks, kuid selle on suures osas lahendanud nüüdisaegne tehnika pesumasina kujul. Aegade jooksul on leiutatud igasuguseid seadeldisi pesulauast kuni pesurullini välja, et rõivaste puhastamine oleks tõhusam ja ei nõuaks palju jõudu, kuid nende kasutajatel tuli ikkagi käsitsitööd teha. Mõni naine palkas pesunaise, teised jälle käisid pesu pesemas avalikes pesumajades. Meremehed oma laevaretkedel pesid pesu meres nii, et kott, milles olid mustad riided, lohises laeval järel ja see vool, mis kotist läbi käis, see eemaldas mustuse riietelt. Kuni 19.sajandi keskpaigani oli käsitsi pesupesemine kogu maailmas igapäevane tegevus. 1. Pesumasina ajalugu Pesumasina eelkäijaks võib nimetada 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks
Parktika alguses käis perenaine tube kontrollimas kuidas on koristatud ja ütles mis tegemata ja mida on vaja üle teha. Algul on neid tegemata asju küll näiteks lambi ja pildiraami pealt tolm võtmata. Toast ma ei lahkunud ennem kui kõik oli puhas. Praktika viimasel kahel nädalal öeldi meile, et kui tuba on koristatud siis helistame alla ja aname teada et tuba on korras. Iga tööpäeva lõpus pidin koristuskärutäitma, pesulehe alla pesunaise kätte andma ja õhtul läks must pesu pesumajja ja järgmine päev tuli juba uus ning puhas pesu. 2.1.Oma hinnang praktikale Tegin praktikal kõikke korralikult ja täitsin kõikki tööülesandeid mis mulle anti. Vahest tõesti juhtus nii, et kui kiirustasin siis jäi mõni asi kahe silma vahele. Perenaine isegi kiitis lõpupoole et olen tubli. Lõppkokkuvõtteks panen endale praktika hindeks hea. 3. Raskused ja probleemid
Naisarstid olid tavaliselt suguvõsast, mille liikmed tegutsesid samas ametis. Naised kõrvaldati arsti ametist alles keskaja lõpus, mil ülikoolihariduse saanud mehed katsusid seda tööd enda valdusesse saada. Veel tegutsesid naised kopeerijate, käsitööliste, kõrtsipidajate, küttepuude vahendajate, müürseppade, kingseppade, vestitegijate, möldrite ja seppadena. Eelistatumad olid aga teenija, mis on olnud naiste kõige tavalisem amet läbi aegade, kaubitseja, pesunaise, kõrtsi või võõrastemaja perenaise elukutsed. Samuti on ketramine ja kudumine olnud pigem naiste tööd. Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid. Haritud naised kuulusid vaimulikku maailma, olles nunnad, begiinid ja erakud.
Kunstnik on Hoffmanni teosts alati hukule määratud traagiline kannataja, kes ei sobi siia maailma ja peab seepärast looma oma fantaasiailma. Hoffmann kirjutas ka kunstmuinasjutte. Teda on peetud Goethe ja Heine kõrval kolmandaks saksa kirjanikuks, kes on eriti tugevalt mõjutanud kogu Euroopa kirjandust. Teoseid ,,Rüütel Gluck", "Õpetlikke ülestähendusi Kõuts Murri sulest" Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded.
Särk oli avar ning selle kaelus kroogiti paelaga parajaks. Särgi peal kanti esitükiga korsetti, esitükk ei olnud eriliselt kaunistatud. Pidulikeks õukonnasündmusteks oli alumine kleit õmmeldud kallist kangast ja rikkalikult kaunistatud. Pealiskleit õmmeldi tumedamast või vähem silmatorkavat värvi sametist või raskest siidist. Seelik oli kroogitud ja langes vabalt, ta oli väga pikk ja lohises veidi mööda maad. Vahel tõsteti pealmise kleidi hõlmad üles ja kinnitati puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal - 11 küünart, kuningatütrel 9, kuninga lapselastel 7, printsessidel - 5, hertsoginnadel 3. Kleidi dekoltee oli suur ning kaunistatud valge pitskraega, ümber õlgade võidi kanda ka rätikut, vajaduse korral kanti seda ka peas. Aristokraatidel tekkis komme kanda põlle.
saavad väga õnnelikeks. Selle teose ainetel on tehtud ka film ,, Viimne reliikvia" (2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he ) Veel Bornhöhe teoseid: Raamat ,, Anni neitsipõlv" on kirjutatud romaani ,,Irrunger-Wirrunger" mõjul. Tegelased ja sündmused on üle võetud ja tehtud omaaegse Tallinna olustikega sobivaks. Peamine tähelepanu keskendub varandusliku ebavõrdsuse probleemidele. See avaldub mõisnikupoja Hugo ja pesunaise tütre Anni suhete kujunemises. ,,Kollid" on võrdlemisi keeruka sündmustikuga teos. Seal kujutab Bornhöhe 80-ndate aastate Tallina elu läbi erinevate linnarahva kihtide. Ta on püüdnud iseloomustada neid kihte ja 6 selgitada nende põhjusi. Kõigerohkem on teda huvitanud endiste maaisandate ja nende kunagiste orjan suhted uutes oludes. ,, Tallinnast Nuustakule" on lugu kolmest erisuguste tõekspidamiste ja põhimõtetega
· Peategelane oli pärit lihtrahva seast Emile Zola (1840 1902) · Prantsuse kirjanik, sündinud Pariisis · Esimene suurteos ,,Therese Raquin" o Naine ja ta armuke, kellega koos nad tapavad naise mehe südametunnistuse piinade tõttu tapavad lõpuks ka ennast o Kirjeldustes kasutati palju inimeste sisikonda ja elundeid · ,,Nana" o Tegevus toimub Pariisis o Tegelasteks on kõik linna suurkujud ja inimesed o Peategelane on pesunaise tütar Estetism · Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale · Ilus, kaunis, detailid ei ole olulised · Pildi mõistmiseks peab minema pildi sisse · James Abbott McNeill Whistler · Robert Louis Stevenson: ,,Elu on hirmus ebaloogiline, lõhestatud. Kunstiteos on puhas, täiuslik, lõpetatud. Elu möirgab kõrva, kunst paitab kõrva. Kunst peab andma labasele elule vormi, rütmi ja tasakaalu."
Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne. Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud kommete ja ühiskonna paranemist. Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene ise on loomult hea, aga kultuur on ta aja jooksul ära rikkunud
annaabi.ee 
