kraamist. Nii on vaadeldud kalakotkaid hiiri püüdmas. Kalakotkad saabuvad kevadel pesitsusaladele peale esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve "üle elanud". Looduslikud pesad hävivad sageli tormides - pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allkukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tormile vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on spetsialistid ehitanud allakukkunute asemele tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid - ohtu võib varem märgata, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Ilmselt on kalakotkaste pesaehitus-strateegia siiski õige, sest muidu nende arvukus ei kasvaks praegu. Emalind viibib alates munemisest pesa juures ja ka valvab seda. Isalinnu ülesandeks on saak kohale toimetada, emalind toidab poegi ja
Hoiualal viibimine ega kalapüük ei ole keelatud. Püsielupaigad luuakse kaitsealuste loomade sigimisalade või muude koondumispaikade ning taime või seene looduslike kasvukohtade säilitamiseks. Samuti on püsielupigad seaduse mõistes lõhe ja jõesilmu kudemispaigad ning kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuu kaitse- tsoonid. Alad võetakse püsielupaigana kaitse alla keskkonnaministri määrusega. Püsielupaigas kehtib kaitse alla võtmise määrusega sätestatud kaitsekord või pesapuid ümbritsevas kaitsetsoonis otse looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Reservaatides on inimeste viibimine ja igasugune inimtegevus keelatud. 3 Natura 2000 alad Eestis Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja
Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. (Keskkonnaministeerium. s.a.).
muust kraamist nii on vaadeldud kalakotkaid püüdmas ka hiiri ja konni. Pesitsemine Kalakotkad saabuvad pesitsusaladele kevadel juba enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohe hakatakse vana pesa kohendama või ehitatakse uus, kui vana pole talve üle elanud. Looduslikud pesad hävivad tormides sageli pesa asub alati puu ladvas ja seega ei varja seda loodusjõudude eest miski. Allakukkumise põhjuseks on ka see, et kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, mis tuultele vastu peaks. Selle defitsiidi leevendamiseks on kotkamehed ehitanud allakukkunute asemele või lähimale sobivale puule tehispesi. Puu latva ehitatud pesal on ka eeliseid: ohtu võib märgata varem, pesale lend on lihtne ja ka poegadel on kergem lendamist õppida. Emaslind viibib alates munemisest pesa juures ja isaslinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama nii emaslind kui pojad. Kui keegi leiab kotkapesa, mis asub puu ladvas nagu valge-
kalakotkal on raske seda toitu kaugele kanda. Kalakotkas võib süüa konni ja hiiri ka, kui rändelt tagasi tulles on veel veekogud jääga suletud. Pesitsemine Saabuvad pesitsusaladele kevadel enne veekogude jääst vabanemist. Koheselt toimub vana pesa korrastamine või siis uue pesa ehitamine, kui vana pole suutnud talve üle elada. Sageli hävivad looduslikud pesad tormide tõttu, kuna ladvas ei varja neid miski loodusjõudude eest. Kuna kalakotkastel pole valida piisavalt tugevaid pesapuid, siis võib pesa ka alla kukkuda. Selle ärahoidmiseks ehitavadki kotkamehed tehispesi looduslike pesade asukohtade lähedusse. Alates munemisest viibib emalind pesa juures ja isalinnu ülesandeks on kohale toimetada saak, millest peavad söönuks saama emalind ja pojad. Kui leidub mõni pesa, mis on puu ladvas nagu valge-toonekure oma, siis tegemist on ilmselt kalakotka pesaga. Kalakotkas võib muneda 2-3 muna ning lennuvõimeliseks saavad pojad juuli lõpuks. Lennuõppimisest
2.2 Pesapaikade hävitamine Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Aastal 2011 on Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad.
3. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. Elupaikade otsene hävitamine inimese poolt. Inimpopulatsioonid kasvavad kiiresti ning hõivavad / hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade raiumise või põletamisega. Metsad on hävimisohus ka mujal. Probleemiks ka see, et metsal ei lasta küpseda. Paljud liigid on seotud eluaseme kaudu vanade puudega, noortes metsades ei ole nende jaoks pesapuid (lendorav, mitmed kakulised, must-toonekurg, kotkad). Iidne mets mahalangenud tüvede ja metsakuivaga – rohkem ökonišše ja seega ka liike. Eestis on vähe alles jäänud lodumetsi, ka rabasaarte ürgmetsi on viimastel aastatel järjest maha võetud. Keskkonna kvaliteedi langus – keemiline saastamine, muutunud kliima. Pestitsiidide laialdane kasutamine, raskemetallide kontsentreerimine biosfääri inimtegevuse tulemusena. Ohustatud just
kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala – kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011).
kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine. Teda kahjustavad metsas tehtavad lausraied, sest ta ei suuda ilma puult puule liueldes ületada suuri lagedaid alasid (EE 2011).
annaabi.ee 
