· Isased 1,8-2,4 cm · Rindkere on pruun, pea kollane, tagakeha kollase-pruunikirju Elupaik ja levik · Euroopas ja Siberis kuni Mongoolia lääneosani · Vanad metsad, milles leidub nii elavaid kui surnuid puid · Pesa ehitavad vapsikud puuokstele või kaljulõhedesse http://www.vespa- crabro.de/hornets.htm · Suve jooksul laiendavad ja suurendavad pesa pidevalt Paljunemine, areng -täismoondega · Kevadel otsib kuninganna pesakohta · Ehitab mõnest kannust koosneva kärje · Kärje igasse kambrisse muneb ühe muna. · Nelja nädala pärast kooruvad esimesed töölised · Kui noor kuninganna pesast välja lendab paaritub üks isastest temaga · Novembrikuus töölised ja vastsed surevad. http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane#mediaviewer · Talve elavad üle vaid /File:Hornets_nest.jpg kuningannad. · Tsükkel algab veebruarikuus. Toitumine · Täiskasvanud isendid: õiemahlad, nektar,
inimesele olla surmav, kui ta ei saa õigeaegselt vastumürki. Karakurdi hammustus põhjustab iseloomuliku kliinilise pildi. Siiski võib õigeaegse arstiabi korral hammustada saanud inimese päästa. Karakurdi ohtu suurendab kindlasti ka asjaolu, et karakurt on väike ja võib seepärast jääda kergesti pikas rohus märkamatuks. Karakurdi hammustuste arv kasvab just emaste ämblike rändamise ajal. Tavaliselt on see nii juunis ja juulis, kui emane karakurt otsib sobivat pesakohta. Ämblikumürgid on koostiselt sarnased mao-, mesilase ja herilasemürgiga. Kõik need mürgid sisaldavad valku. Kui maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata. Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku ära.
toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, kuid ta võib pesa ehitada ka kuusele või haavale. Kaljukotkas ei rända, aga noorlinde võib siiski hulkumas näha. Sügisel ja talvel laiendavad kaljukotkad oma jahialasid, siis teevad ka vanalinnud pikemaid retki naabersoodesse. Pereelu. Kotkad elavad paaridena ja hoiavad oma pesa aastakümneid, mille jooksul võib pesa kerkida üle kahe meetri kõrguseks. Kotkapaaril võib olla ka mitu pesakohta, mida kasutatakse vastavalt olukorrale. Kaljukotkastel saab pesaehitus hoo sisse juba südatalvel – siis ehitakse pesa roheliste oksadega. Veebruaris ja märtsis võib pilvelaotuses märgata kaljukotka mängulendu ja hilistalvises rabavaikuses kuulda kaljukotka kilkamist. Viljaka kooselu tulemusena näevad märtsis ilmavalgust munad, mida on tavaliselt üks kuni kolm. Umbes pooleteise kuu pikkuse haudumise järel kooruvad tihedas udusulestikus kaljukotkatibud
kuni 300 000 sipelgat.Kolooniates on töölised (sigimatud emased), viljakad isased ja sipelgaemad (viljakad emased). Tavaliselt on ühes koloonias mitu sipelgaema (mitme- emalised kolooniad) ja nad on sõbralikud. Sipelgaemad võivad ümber asuda teistesse kolooniatesse. Uusi kolooniaid moodustatakse paljunemisel. Täiskasvanud sipelgad ja sipelgaemad on tegevad selles protsessis. Töösipelgad kannavad vastsed uude pesakohta, milles kasvavad sipelgaemad ja isasipelgad. Sipelgad võivad asutada ka ajutisi pesasid, kuna töölised otsivad uusi kohti. Kui pesad rajatakse liikuvatesse kohtadesse, võivad sipelga-parved laialt levida. Töölised varustavad kolooniat toiduga ja hoolitsevad pesa eest. Tegelikult muretsevad toitu kõigest 5-10% töölistest. Hästitoidetud vastsetest arenevad viljakad isased ja emased putukad. Lendavaid parvi ei ole võimalik näha, paaritumine toimub pesas ja hoonete pragu-des
Pulmalennu ajal paaritub emane neist ühega, tiirutades kukub maa peale, kus nad lahku lähevad. Varsti pärast seda isane sipelgas hukkub. Emane paneb sperma keha sisemuses paiknevasse seemnekotikesse, kust ta kogu oma elu vältel seemet võtab ning munarakke viljastab. Viljastatud munarakkudest arenevad eranditult emased, viljastamata munadest aga isased. Niiviisi saab emane määrata oma järeltulijate sugu ning kogu koloonia suurust. Paaritumise järel murrab emane tiivad ning hakkab pesakohta otsima. Harilikult on selleks madalal maapinna kohal paikneva kõduneva puu tüves asetsev pragu. Siia ehitab ta ühe pesakambri ning muneb esimesed munad. Munadest koorub mitu töölist, kes võtavad enda peale toidu hankimise, pesa suurendamise, munade eest hoolitsemise ning vastsete toitmise. Aasta või kahe möödudes, kui koloonia on piisavalt suur, hakkab kuninganna tootma isaseid ja viljakaid emaseid, kes vanast pesast lahkuvad ja rajavad endale uued kolooniad.
Pesitsusterritoorium valitakse küllaltki heterogeenne. Alal peab olema madalaid ja märgi hõredama rohustuga kohti, mida kasutatakse toitumisaladena ja kõrgemaid kõrgrohustuga piirkondi, kuhu rajatakse pesa. Tihti saadavad loomakarju, istudes ka veiste ning lammaste turjal. Kariloomade ümber on nende jaoks rikkalikum toidulaud. Kuigi toitu eelistab hänilane otsida hõredama rohuga kaetud kohtadest, teeb ta pesa paika, kus rohi on kõrge ja tihe. Pesakohta kaitseb isaslind väga kiivalt, kuigi toitumisel ei ole rivaalitsemisemist. (Peksar, 2014) 2. Hänilase kaitse Hänilane on III kategooria kaitsealune liik, kelle esinemine Eestis on praegu veel suhteliselt tavaline, kuid ohutegurite toime jätkumisel (loomapidamise vähenemine, heina- ja karjamaad võsastumine, sobilike elupaikade hääbumine) võib nende arvukus kriitiliselt langeda (Laurits, 2014). III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade
asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa kroonika(13
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil võis olla ka teisi ilmumiskujusid) haudus välja maailmamuna ning jätkas
Sihtkaitsevööndiga hõlmatakse kogu pesitsemiseks sobiva vanusega pesamets, kuhu varupesade rajamise tõenäosus on suur. Pesitsusaegse rahu tagamiseks pesapaigal on vajalik piiranguvöönd. Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, mis jääb 250-500 m raadiusesse suur- konnakotka pesadest. Iga püsielupaiga jaoks moodustatakse täpsemad piirid eraldi. Arvestades suur- konnakotka suurt pesapaigatruudust ja pesitsuspuistute teisi looduskaitselisi väärtusi, tuleks pesakohta kaitse all hoida kuni on säilinud pesitsemiseks sobilik elupaik. Suur-konnakotka pesapuistu loodusliku hävimise põhjusteks on: metsatulekahju, tormid ja teised looduslikud tegurid. Tabelis 3 on näidatud pesa kaitse all hoidmise põhimõtteid. Elupaiga hea seisundi all mõeldakse pesapuistu ja selle lähiümbrust, kus üksnes toimuvad looduslikud protsessid. Tabel 3. Suur-konnakotka pesade kaitse all hoidmise põhimõtted (Keskkonnaministeerium. s.a.).
olemas ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM – HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM – USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD – (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2
ürg hea ja ürg halb/ ürg valgus ja ürg pimedus, mille vaheline võitlus toimub terve elu. DUALISM HEA JA KURJA VÕITLUS. ANIMISM USK SELLESSE, ET KÕIK ON ELAV. RÄNDLINNUD (kui ei lase hanedel ja kurgedel ära minna loodame, et head ilmad püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2
annaabi.ee 
