suhtes (näit. "vendade Voitkade juhtum"). Kui on tekkinud kahtlus subjekti võimes mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida. Sellisel juhul selgitatakse välja järgmised kohustuslikud momendid: 1. Tunnetussfääri (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise) üldine areng. Psühhiaatrias ja psühholoogias on kogutud hulgaliselt andmeid spetsiifiliste muutuste kohta nendes sfäärides nii haiguslike psüühiliste hälvete kui ka normi piiresse jäävate korral. Pertseptiivsete protsesside sfääris ilmneb sagedasti nägemistaju aeglustumine ja ahenemine, objektide äratundmise häirumine, taju aktiivsuse vähenemine, samuti erineva keerukusega situatsioonide sisu tähenduse mõistmisel. Tähelepanu puhul avaldub sagedasti kontsentratsiooni ja tähelepanu jagamise võime langus, tähelepanu ja vaimse töövõime vähenemine, vaimse väsimuse kerge tekkimine. Mälu puhul ilmnevad defektid
Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, suur on ka intuitsiooni osa. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine(tõlgendamine, ette kandmine) tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult, automaatselt. Inimesed ei piirdu üksteist tajudes välisel vaatlusel saadud andmetega ning püüdlevad põhjuste väljatoomisele ja järeldustele tajutava isksuse omaduste kohta. INIMESETAJU MEHHANISMID ( 4 tükki)
TAJU Teema 7 Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatud, st
TAJU Teema 7 Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne tajukujund. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Pertseptiivne tegevus tajumine on pertseptiivsete tegevuste süsteem, kompimine, esemeline tegevus ja liikumine Terviklikkus Produktiivsus Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Vaatlus tajumine võib olla eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Taju mõtestatus tajutava teadlikustamine, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse mõistmisega
mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi, eeldab taju kui ajalis-ruumilistele muutustele tundlikku protsessi. Inimkontuuri nägemata ja vaid liikuvaid punkte nähes tunneb inimene ära inimliikumise. INIMESE TAJUMINE (INIMENE KUI SOTSIAALSE TAJU OBJEKT) Inimesetaju (sotsiaalne taju) erapoolikum, hinnangulisem ja ebatäpsem kui esemete/nähtuste tajumine. See tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur on ka intuitsiooni osa. Subjektist lähtuvalt aitab neid erisusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult/automaatselt. Mõjustab tugevasti enesetaju(- hinnangut), kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist.
tajumisvaldkondadele. Katseisikutele saab esitada eri pilte ning neid näidates, mõõdame aju aktiivsust ning valikuliselt vaatame, kuidas aju on aktiivne – sellest ilmnebki, et ajus on spetsialiseerunud piirkonnad. Seega on kindlad ajukoore spetsialiseerunud piirkonnad tundlikud eri tüüpi objektide tajumisele. Taju on ka hoiakutest sõltuv protsess, mistõttu inimene (automaatselt) annab oma tajule hinnagu ning tõlgendab seda. Seega on eristatavad ka pertseptiivsete otsuste vastuvõtmisel kindlad ajukoore piirkonnad, mis sel juhul on aktiivsed. Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. Gestaltpsühholoogiliast kasvas välja mikrogeneetiline koolkond, kes väidavad, et taju on mikrogeneetiline protsess. Gestalt ei ilmu ühe korraga tervikult detailide eristamine ning mõtestamine,
allutatakse pertseptiivsele analüüsile. Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. 2.5.4. Pertseptiivne mõtlemine Objektist mõtlemine eeldab kujundi ja selle tähenduse seostamist. Uute pertseptiivsete kujundite loomine kaasasündinud tajuühikuist (geoonidest) võib toimuda juba lapseeas. Tajumisel on oma loogika. Tajumise loogika näiteks on kujundite asendi muutused stroboskoopilises liikumise tajumisel. Võimatute kujutiste tajumisel on tajumise loogika suutlikkuse piir tüüpiliselt ületatud. 2.6. Nägemisillusioonid ehk optilised illusioonid Illusioon on tajumishäire. See võib olla tahtlikult esile kutsutud spetsiifiliste kujutiste loomise kaudu.
annaabi.ee 
