avati fir- madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu- mik elektroonilisele kujule viidud tekste,nendega seotud pilte,video lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde.Iga hüperteksti või graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka teiste teema- de juurde.See on tõeline info mosaiik.WINDOWS.Microsoft Corp. poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows'i versiooni.Windows kasutab graafilist kasutajaliidest(GUI),virtuaalset mäluhaldust,multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid.LINUX.Tasuta levitatav UNIX-i laadne opsüs- teem,mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel,sh Intel'i ja Moto- rola mikroprotsessoritel.UNIX.Ajajaotusega multitegum-opsüsteem. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele,kuigi
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975
bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstireziimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikareziimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144. Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale. Seetõttu vanematele standarditele vastav kuvar VGA süsteemiga koos ei tööta. VGA ilmus turule 1987.a
Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985
Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows’i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh’i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile.
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi.
Microsoft ootas, et esimene versioon NT-st kõrvaldaks MS-DOS-i. Ainult Windows NT 4.0 tegi selle viimase oma suurel teel, eriti korporatsioonide võrgustikus. Versioon 5 Windows NT-st nimetati ümber Windows 2000-ks varajastel 1999ndatel. See oli ettekavatsetud järeltulija nii Windows 98-le kui ka Windows NT 4.0- le. See ei töödanud eriti välja kummalgi, siis tuliMicrosoft välja uue versiooniga Windows 98-st, seda kutsuti Windows Me-ks(Millennium edition). Teine põhikandidaat personaalarvutitele oli UNIX. UNIX on tugevaim tööjaamadel ja teistel kõrgkvaliteedilistel arvutitel, nagu võrguserverid. See on eriti populaarne arvutitel, mis põhinesid RISC kiibil. Pentiumi-baasil arvutitel, Linux on tulnud populaarseks alternatiiviks Windowsile õpilastele ja paljudele ettevõtjatele. Kuigi mitmed UNIX-i kasutajad , eriti kogenenud programmeerijad, eelistavad käsupõhist liidest GUI-e, peaaegu kõik UNIX süsteemid toetavad aknasüsteeme, mida kutsutakse X
· Mälusuperviisor - mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine · Operaatoriliides - programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine · Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine · Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows
- Linuxi ja Unixi OS-ide jaoks loodud programm, mis istub IRC kanali tagataustal, et hallata ja kaitsta kirjavahetust. F Fedora – Fedora is a popular open source Linux-based operating system. Fedora is sponsored by Red Hat. - Jällegi üks Linuxil põhinev operatsioonisüsteem, mida toetab Red Hat. Firestarter – Firestarter is an open source firewall program for personal computers and servers that support Linux kernels 2.4 and 2.6. - Kõigile kättesaadav tulemüüri programm personaalarvutitele ja serveritele mis toetavad Linuxi 2.4 ja 2.6 tuuma. Flex – Flex is an open source program designed to automatically and quickly generate scanners. - Kõigile kättesaadav programm, mis on loodud automaatseks ja kiireks skännerite loomiseks. Free/libre open source software (F{L}OSS) – Free and open source software (FOSS), also known as free/libre open source software (FLOSS) and free/open source software (F/OSS), is software developed by informal collaborative networks of programmers. -
UAC-l õnnestus edukalt blokeerida üle 50% igast võimalikust ohust, välja arvatud rootkit’id. Umbes 5% pahavarast õnnestus pääseda UAC poolt tehtud restart’ist. Väljaanded Windows Vista on saadaval kuues erinevas versioonis. Need väljaanded võib jagada kahe sihtturu – tavatarbija ja äri – vahel. Tavatarbija jaoks on kolm väljalaset majanduslikult arenenud maadele. Windows Vista Starter Edition on mõeldud netbook'idele ning väikestele personaalarvutitele. Windows Vista Home Basic on mõeldud eelarvetundlikutele kasutajatele ning on saadaval vaid kasvavateö turgudel. Windows Vista Home Premium katab suurema osa 5 tarbijaturust, ning sisaldab rakendusi multimeedia loomiseks ja kasutamiseks. Windows Vista Home Basic ja Home Premium ei saa ühineda Windowsi Serveri domeeniga. Ärilahendusteks on kolm väljalaset. Windows Vista Business on spetsiaalselt kavandatud väikeste ja keskmise
mängijatega, kõlaritega, mängukonsoolidega ja TV seadmetega, lisaks mõisteti, et Apple II seeriat on liiga kallis toota. Aastal 1990 uuendas Apple Macintosh LC seeriat, millel oli nüüd ka laienduspesa Apple IIe Card'i jaoks, et Apple II kasutajad saaksid migreeruda Macintosh platvormile. Apple peatas Apple IIe müügi aastal 1993. Microsoft aina suurendas oma turuosa Windows'i abiga, keskendudes tarkvara tootmisele odavatele personaalarvutitele, samas kui Apple tooted olid väga kallid. Apple toetus oma suurtele kasuminumbritele ja ei andnud vastulööki Microsoft'ile, selle asemel nad kaevasid Microsoft'i kohtusse graafilise kasutajaliidese kasutamise eest, mis oli sarnane Apple Lisa omale. Kohtuprotsess venis aastaid, kuid lõplikku otsust kohus ei teinud. Samal ajal rikkusid mitmed ebaõnnestunud uued tooted ja ületatud tähtajad järjest enam Apple reputatsiooni ja Sculley vahetati välja Michael Spindler'iga 1.2
adresseeritavat süsteemimälu. DOS (Disk Operating System) ketta-opsüsteem. Ühetegumiline (korraga ainult üht programmi täitev) ainukasutaja opsüsteem. DOS oli esimene personaalarvutites laialdast kasutamist leidnud opsüsteem. Varem oli sama nimetus kasutusel IBM suurarvutite opsüsteemi tähenduses, kuid see oli hoopis teistsugune opsüsteem. Kuna DOS'il puudub graafiline kasutajaliides (GUI) , siis juhitakse seda klaviatuurilt sisestatavate käskude abil. Esimese personaalarvutitele mõeldud DOS'i, mida hakati nimetama PC-DOS, töötas välja Bill Gates oma vastloodud firmas Microsoft Corporation. Ta jättis endale õiguse turustada DOS'i Microsoft'i versiooni MS- DOS. Kuna PC-DOS ja MS-DOS olid praktiliselt identsed, siis enamik kasutajaid nimetas mõlemat lihtsalt DOS. Esimene Microsoft Windows opsüsteem oli tegelikult rakendusprogramm, mis jooksis MS-DOS'i baasil. Ka uuemad Windows'i versioonid toetavad MS-DOS'i, emuleerides seda spetsiaalsete rakenduste jaoks.
aastaarvu kahekohalisena ja puuduvad esimesed sajandit tähistavad numbrid (1995 asemel 95). Selletõttu võib arvuti 2000. aasta 1. jaanuari saabumist tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist arvu 00 kui aastat 1900 või hoopis kuupäeva määramisega hätta jääda. 2000. aasta probleem ei teki kõikides arvutites ja arvutiprogrammides, vaid ainult nendes, mille valmistamisel ei ole 2000. aasta korrektselt programmeeritud. Autonoomsetele personaalarvutitele, mis ei ole ühenduses oluliste süsteemidega, ei põhjustanud sajandivahetuse võimalikud probleemid tõsiseid tagajärgi. Piisab ainult pärast 01.01.2000 ainult kella näidu korrigeerimisest. Praegu ollakse arvamusel, et ka enamus kodumasinaid, millel on elektroonilisi komponente, 2000. aasta probleem ei puudutanud. E-äri - IBM defineerib e-äri järgnevalt: "E-äri tähendab veebitehnoloogia kasutamist äriprotsesside
võimalikuks parteilise ajakirjanduse taassündi (siin ei mõeldud Kesknädala-laadseid väljaandeid). Tänased arengud neid väljavaateid otseselt veel kinnitanud ei ole. Viimastel aastatel on märgata suuremat tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja "tavalisele" inimesele, tasakaalustatumat tegelikkusepilti. Tehnoloogilisi uuendusi silmas pidades tasub meelde jätta aastad 1991-92, mil kõigi suuremate ajalehtede toimetused loobusid kirjutusmasinatest ja läksid üle personaalarvutitele, tinaladu hakkas asendama arvutikujundus. Aastatuhande vahetus aga läks Eesti meediaajalukku veel ühe olulise arengu poolest, nimelt sündisid internetis pidevalt uuenevad online-ajaleheuudised. Ajakirjanduse ärilist poolt puudutavaid nihkeid viimase 15 a jooksul soovitan lugeda kogumikust "Meediasüsteem ja meedia kasutus Eestis 1965-2001" Taivo Paju artiklist (Taivo Paju. 15 aastat meediaettevõtlust: meediaettevõtete teke ja meediaturu areng 1989-2004. - Vihalemm, P. (toim
annaabi.ee 
