skulptuurigruppe ning animalitikas Sparta koolkonnas pühenduti rohkem klassikalisele meesaktile ja figuuridele üldiselt. Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5. saj. e.Kr.). Vabafiguure temalt säilinud ei ole, kuid tema tehtud olevat olnud Zeusi kuju Olümpias (13m kõrge) ja Athena kuju Ateena akropolis. Pheidias oli ka Athena Patrhenoni reljeefide autor. Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest. Ilmselt lahkus ta siis Ateenast ja veetis ülejäänud elu redus Olümpias. Polykleitos Sparta koolkonna tuntuim esindaja. (5. saj e.Kr.). tema tehtud on kuulus "Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Sellega lõi ta kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi. Selle proportsioonid kujunesid kaanoniks. Hoogne liikuvus on kehastatud oletatava Poseidoni kahemeetrises figuuris (5
korraldatud riigi musternäidiseks. Aristokraatias kuulus võim aristokraatidest riigiametnikele ja nõukogule ning rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku.
Skulptuurid on antatoomiliselt täpsed. Kuulsaim teos: ,,Odakandja" (kontrapost on täielikult lahendatud) Kontrapost Inimese keha toetub seistes põhiliselt ühele jalale - tugijalg ja teisele ainult nõjatub-nõjajalg. Muutustele allub kogu keha. Hakati jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Ateena koolkond Ateenas oli kreeka plastika suurim keskus PHEIDIAS ... viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni Tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Kuigi tänapäevani ei ole säilinud ühtegi teost, mis oleks tema kätega loodud, annavad Partheoni (ehitatud 447 -438 eKr) skulptuurid edasi tema tõekspidamisi. 3 Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid, külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega
linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused. · 5 sajandi keskpaigaks kujunes demokraatlik riik eesotsas Periklesega. · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule ja kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Arisokraatidel polnud mingeid eelisõigusi. · Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500 liikmeline nõukogu, selle liikmed määrati liisu teel. · Ametisse seati igal aastal ka 6000 kohtuniku, samuti liisu teel. · Ametnikest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul. · Ateenas valitses otsene demokraatia.
Perikles (umb. a. 495 429). Selle ajastu kaks skulptuuri suurmeistrit olid Polykleitos ja Myron Myron ja Polykleitos esindavad V sajandi kreeka klassika kaht erinevat suunda. nende suundade tegelik ühinemine toimus Atikas sel lühikesel ajavahemikul, mil ateenlased valitsesid Periklese juhtimisel kogu Kreekat (460 431 eKr). Meister, kes sel ajal kreeka plastika suurepärase täiuslikkuseni viib, on Pheidias, kelle elukäigust teame vähe: tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Tema mõju oli niivõrd suur, et paljudes atika skulptuurides, eriti aga Parthenoni skulptuurides võib tunda tema vahetut mõju. Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid, külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust. Juba vanaaja inimesed panid tähele Pheidiase omapärast
tegev ka poliitkas valitud strateegiks ja mereliidu laekuriks. Demokraatlik Ateena meelitas kohale vaimuinimesi kogu Kreekast. Siin tegutses mõnda aega Väike-Aasia rannikult Halikarnassosest pärit ajaloolane Herodotos (Cicero määratluse järgi "ajaloo isa"), kelle suurteos "Historia" annab põhjaliku ülevaate Pärsia sõdadest. Ateenast hakkas kujunema ka kreeka filosoofia tähtsaim keskus. Esimese kuulsa filosoofina asus Ateenasse ratsionalist Anaxagoras, sõbrunedes siin Periklesega. Ateenas tegutses kuulus sofist Protagoras, kes kuulutas, et "kõigi asjade mõõt on inimene" ja käsitles moraali ning seadusi inimliku kokkuleppe, mitte jumalatest antud ettekirjutustena. Periklesega olevat palganud ta oma poegade õpetajaks. Perikles suhtles üldse küllalt tihedalt oma aja vaimueliidiga ja arvatavasti jagas paljuski nende uudseid vaateid. Ateena lihtrahvas seevastu umbusaldas ülemkihi seas levivaid ebatraditsioonilisi ideid
seepärast peaks naudingud ja kannatused olema tasakaalus. Inimene on tark ja õnnelik, kui vaim liigub ühest naudingust teise, saades meelerahu. Küreaanikute koolkonnas oli ka Hegesias, kes õpetas, et kui inimesele on jäänud ainult intensiivne kannatus, näiteks ta põeb vähki, siis tuleb ennast ära tappa. Peale tema loenguid tegid paljud enesetapu. (L3) PLATON (427-347 eKr) Platoni kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta oli Sokratese õpilane, sugulus sidemetes riigimehe Periklesega. Harrastas sporti, võitis maadluses esikoha. Ateena demokraatia oli Platoni jaoks ekstreemne. Pärast Sokratese mürgisurma reisis ta 10 aastat mööda maailma. Tema koolkonna aluseks sai matemaatika. Matemaatika viib inimese tunnetuse puhaste ideede nägemisele. Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud
vaen Sparta ja Ateena vahel. Ateenas pagendati ostrakismi (killukohus, hääletamine savinõu kildudega) abil Ateena demokraatia juht Themistokles ja võim läks ajutiselt aristokraatia kätte, juhiks Kimon, lähenemine Spartale. Konservatiivse aristokraatia võim ei saanud aga kaua kesta. 60. a. lõpus tõusis rahva hulgas rahulolematus arist. riigikorraga. Uuesti tulid võimule demokraatliku suuna pooldajad eesotsas Ephialtese ja Periklesega. Demokraadid muutsid järsult Ateena välispoliitikat: Ateenlased katkestasid liidu Spartaga ja sõlmisid liidu Sparta põlise vaenlase Argosega. Balkani-Kreekas kujunes tugev Sparta-vastane koalitsioon. Ateenlased saavutasid oma eesmärgi, hävitades ühe oma tähtsama kaubandusliku võistleja Aigina; saavutasid ülemvõimu Saroni lahel, kehtestasid oma võimu Isthmosel, Kesk-Kreekas ja mõnedes Peloponnesose linnades. Mereliidu kassa tuuakse Deeloselt Ateenasse. Kreeka-Pärsia sõjad
Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud on Soloni lendsõna "Mis liig, see liig", samuti tema vaidlus teatrimees Thespisega: "Kui lubate teatris tõemeeli valet esitada, siis hakkavad ka riigimehed näitemängudest eeskuju võtma!" Sophokles – üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Elas ühel ajal Periklesega nig oli tema hea sõber. Tema kuulasaim teos on trägöödia „Kuningas Oidipus“, kus ta näitas, et inimesel ei ole pääsu talle määratud saatuse eest. Ta kirjutas kokku 123 näidendit. Tervikuna on säilinud 7 tragöödiat: „Aias“, „Antigone“, „Kuningas Oidipus“, „Trahhislannad“, „Elektra“, „Philoktetes“ ja „Oidipus Kolonoses. Ta lisas draamasse kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osatähtsust, vähendas