Fosfatidüületanoolamiin: CH2(OCOR1)-CH(OCOR2)-CH2(OPOO-OCH2CH2+NH3) 9. Inimkehast lipiidide trantsport toimub lipoproteiinide ja külomikronite (lipiid väljub rakust eksotsütoosi teel; peensoolest kudedesse) abil. *VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiinid) endogeensete rasvade, kolesterooli ja kolesteriidide trantsport maksast kudedesse; *LDL (madala tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesterooli estrite trantsport maksast perifeersetesse kudedesse; *HDL (kõrge tihedusega lipoproteiinid) kolesterooli ja kolesteriidide trantsport perifeersetest kudedest maksa; 10. Lipoproteiinide ehitus: kolesterooliestrid ja rasvad on ümbritsetud fosfolipiidmembraaniga (monokiht), milles paiknevad kolesterooli ning valgud apoliproteiinid. Joonist vaata loeng 23 slaid 30. Funktsioon: trantsportivad vees lahustumatuid lipiide vereringes. 11. Maksarakkude mitokondrites toimub ketokehade (=ketoonkehade) süntees
sooles pärast sööki. Külomikronitel on oluline roll toidus sisalduva rasva transportimisel peensoolest vereringesse ning selle kaudu kohtadesse, kus seda kasutatakse ja deponeeritakse. Külomikronid on triglütseriidide peamised kandjad. 4. Väga madala tihedusega lipoproteiinid (VLDL) moodustuvad maksas ning on endogeensete (mitte toidust saadavate) triglütseriidide ja maksas sünteesitava kolesterooli peamiseks transportijateks perifeersetesse kudedesse, kus toimub triglütseriidide lagundamine raku metabolismis vajaliku energia tootmiseks. 5. Keskmise tihedusega lipoproteiinid (IDL) on külomikronite ja VLDL peamiseks laguproduktiks. Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest,
- Chol toomine söömisjärgselt maksarakkudesse (kus see kasutab sapphapete sünteesil, salvestatakse kolesteriididena) - Rasvlahustuvaid vitamiine maksarakkudesse (vit E-tokoferool, vit A retinoid, vit D -kaltsiferool ) - TOITUMISVAHEAJAD!!! vajalikud et vältida söömisjärgse ägeda ja kestva düslipideemia ilmnemist üks väga oluline ateroskleroosi riskifaktor!! - VLDL ringluse (metabolismi) ülesanded - Kehaomaste TG transport maksast perifeersetesse kudedesse (rohkesti rasvkoesse ja piimanäärmesse), kus vabastatavad rasvhapped ja glütserool läheb kehaomaste TG sünteesiks - Rasvlahustuvate vitamiinide transport perifeersetesse kudedesse (nimelt VLDL partiklitest tekkinud IDL partiklite üks osa muundub LDL partikliteks ning viimased viivad ka rasvlahust.vitamiine perifeersetesse kudedesse) - Toob maksa Chol, HMG-CoA reduktaasi sünteesi regulatsioon - VLDL partiklite eluiga on 2..4 tundi
2. põletiku soodustavate ainete rakust väljumise takistamine; 3. põletiku proliferatiivse faasi pidurdamine; 4. hemokoagulatsioonifaasi pidurdamine; 5. kapillaaride permeaabluse vähendamine põletiku koldes; 6. prostaglandiinide sünteesi pidurdamine 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Silelihaste toonus, tõstavad valutundlikkust, stimuleerib valu retseptoreid, 33. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete valuvaigistav toime on tingitud ... a) toimest perifeersetesse valuretseptoritesse b) toimest KNSi valukeskusesse c) toimest prostaglandiinide ainevahetusse d) kõigist nimetatud mehhanismidest 34. Millised kõrvaltoimed tekivad mittesteroidsete põletikuvastastaste ainete kasutamisel? • Erosioonid, peptilised haavandid • Veritsuse suurenemine (pärsivad trombotsüütide agregatsiooni) • Neerude verevarustuse halvenemine • Vee peetus organismis • KNS häired • Vereloomehäired (analgiin) • Astma indutseerimine 35
valuvaigistav + põletikuvastane + palavikku alandav 32. Milline roll on prostaglaniinidel organismis? Osalevad reproduktiivorganite tegevuses (emaka kontraktsioonid, munajuhade motoorika, viljastumisprotsess), osalevad verehüübimise protsessis (trombi moodustumine), põletiku mediaatorid – osalevad põletiku, palaviku, valu tekkes, silelihaskontraktsioonide teke. 33. Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete valuvaigistav toime on tingitud ... a) toimest perifeersetesse valuretseptoritesse b) toimest KNSi valukeskusesse c) toimest prostaglandiinide ainevahetusse d) kõigist nimetatud mehhanismidest 34. Millised kõrvaltoimed tekivad mittesteroidsete põletikuvastastaste ainete kasutamisel? Vee peetus organismis, veritsuse oht, neerude verevarustuse halvenemine, mao haavandid, KNS häired, vereloomehäired, astma indutseerimine, müokardi infarkti risk. 35. Nõrgem seedetrakti haavandeid tekitav toime on iseloomulik selektiivsematele ...
Efektiivsem, sest ainult vajalikud bitid/info saadetakse, Mõlemal osapoolel peab sel juhul olema sama clock signaal. SPI – Serial Peripheral Interface – Sünkroonne järjestiklüli. Töötab fullduplex režiimis. Kasutatkse lühikesel distantsil kommunikeerimiseks. Nt sensorid, SD kaart. Toetab kõrgetel sagedustel töötavaid võrgulülitusi CPU-de ja teiste seadmete vahel. SPI on sisuliselt ümberlülitusregister, mis edastab jadamisi andmebitte teistesse perifeersetesse liidestesse. Andmeedastuse vältel mängib üks SPI süsteem “Master” rolli ehk nö. Peremehe rolli, mis kontrollib andmevoogu, samal ajal kui teised SPI-d on “Slave” rollis ehk nö. Sulase (neegri? /mihkel) rollis. Üks “Master” võib samaaegselt andmeid edastada mitmetesse “Slave”-desse. Kuid ainult üks “Slave” rollis töötav SPI võib juhtida väljundit kirjutamaks “Master”ile mingi aja tagant andmeid tagasi.
Tunneb ära rakusisese antigeeni. B lümfotsüüdid – toodavad antikehi, arenevad luuüdis. Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG.
staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma
kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises. Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus. Perifeerseteks perifeersed lümfisõlmed, põrn ja limakestade lümfoidne kude. Primaarsed lümfoidorganid – T-ja B- rakkude küpsemine Need on organid, kus toimub lümfopoees ja seal tekivad lümfotsüütide pinnale antigeeni- retseptorid, tänu millele toimub funktsionaalne diferentseerumine. Luuüdis toimub B- lümfotsüütide ja tüümuses T-
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja
annaabi.ee 
