oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus
Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s
Tüüpilise näitena võib tuua arhailise Kreeka ühe silmapaistvama polise Korintose türannia. Korintoses olevat 8. sajandist peale võimutsenud suursugune Bakchiaadide suguvõsa, mis 657. a. paiku kukutati väepalikuna tuntust kogunud Kypselose poolt. Kypselos olevat ise pärinenud ema poolt Bakchiaadi soost, kuid koondanud rahva ülekohtuste valitsejate vastu ja tõusnud Korintose etteotsa. Pärimuse järgi oli ta nii armastatud valitseja, et ei vajanud isegi ihukaitset. Tema poeg Periandros (valitses u. 627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu (ta tapnud oma naise ja kihutanud poja majast välja), sundinud ta korintlased karmilt tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada
Võisid võimu monopoliseerida mitmeks põlvkonnaks. Demagogos- rahva juht, käis ka mõne türanni mõistega kokku. Näiteks Korintose türannia on suht tüüpiline- oli Bakehiaadid, kitsas grupp, kes abiellusid omavahel et hoida võimu suguvõsaringis. Oli tegelane Kypselos, kes pandi väljaspool suguvõsa abiellu. Ta oli sõjaväelane, kogus lihtrahva populaarsuse ja nende toel kukutas vihatud Bakehiaadid ja kuulutati kuningaks. Ta oli hea valitseja. Tema poeg Periandros oli täitsa vastupidine, hirmus ja metsik mees ning range valitseja. Paljud türannid olid laiahaardelised, annetades ülekreekalistele pühamutele ja olid suhetes välisvalitsejatega. Türannia tekitas vastuseisu, kuna teised aristokraadid tahtsid ka valitseda. Enamasti türannid said vaid lühikest aega valitseda, suutes linnriiki ajutiselt stabiliseerida, aga mitte pikas perspektiivis. Otsiti monarhiale alternatiivseid lahendusi ja selleks sai Kreeka seadusandlus
sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia.
ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme (Theagenes Megaras, Polykrates Samosel, Keisthenes Sikyonis). Mitmed türanniad viisid sisse oma raha (Thrasybulos Mileetoses). Mõned türannid algatasid kolonisatsiooni (Kypselos ja Periandros Korintoses) Ateena türannia oli hilisem, valitses Peisistratos ja tema järeltulijad Hippias ja Hipparchos (viimased ei olnud populaarsed). Peisistratos oli metseen, lasi esmakordselt kirja panna Homerose eeposed. Peisistratiidide hiilgavas õukonnas elasid poeedid Anakreon ja Simonides. Pärast türannia kukutamist Ateenas kehtestati seal kõige demokraatlikum kord Kreekas. Kuna türanni võim baseerus deemosel, oldi sunnitud neile ka seaduslikke õigusi
Korinthose tyrannia, herodotos 5 saj varasem kes midagi räägib, tagantjärgi informatsioon.200 aastat hiljem. Olid oligarhid Bakehiaadid, suguvõsa monarhid, abiellusid omavahel, Kypselos , lõhuti seda suguvõsa tyrannia, taheti teda tappa kuna pidid tooma neile surma. Tõusis Korinthose väepealikuks , kukutas bakehiaadid võimult ja rahvas kuulutas ta valitsejaks. Pidi olema hea valitseja, valitses 30 aastat ja suri, pärandas oma võimu pojale Periandros, paha mees, tappis oma naise ja oli nekrofiil, ja magas oma emaga jne., üritas korda kehtestada riigis, olebvat sundinud Korinthoslasi tööle , keelas kasutad orje, keelas agoraal rääkida, keelas luksust neile.Hilisem pärimus räägib. Välispoliitiliselt teati et mõlemad olid väga laia haardelised eriti see viimane, tegid suuri annetusi pühamutele, olevat olnud suhetes Lydia kuningaga ja võisid olla ka egiptuse kuningaga heades suhetes., viimane valitses 40 aastat
annaabi.ee 
