(Hjalmar Ekdal), Tõnu Oja (Gregers Werle), Jaan Rekkor (vana Ekdal), Raimo Pass (Molvikina), Ivo Uukkivi (dr. Relling), teiste seas veel Tõnu Aav, Kersti Kreisman, Mari Lill jt, külalisnäitlejana oli Hedvigit mängima valitud Kleer Maibaum. Näitlejate töö kohta ei saaks midagi halba öelda ning samuti ka lavastaja oskas hästi välja tuua näidendi sisu. Maitsekust lisas näidendile selle ajatus, olenemata teose vanusest, pani see ennastki mõtlema ühiskonna probleemide ning peresiseste konfliktide üle. Aeg on edasi läinud, aga inimene pole selle ajaga muutunud, ega muutugi. Vanemad ei pruugi aru saadagi kui hooletutes kätes nende laps võib olla ja nagu näha, siis sellised situatsioonid võivad halvimal juhul lõppeda traagiliselt. Teose sisu võtab hästi kokku etenduse kavalehel olev tsitaat -,,traagiline lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja petlikkuse eest maksavad saatuslikku hinda järeltulijad."
Välimuse poolest olen keskmise kehaehitusega, sinakashallide silmadega ja mustade juustega. Enda kirjeldamiseks on minu arvates parim anda just need kolm punkti, kuna see aitab luua silmeette isiksuse, milline ta välja võib näha. Ma ei ole endaga küll rahul, kuna enesehinnang on madal, aga olen saanud palju komplimente. Ehk suudan veel kunagi enesehinnangut tõsta. Minu hobideks on ristsõnade lahendamine, klaveri mängimine ja muusika. Olen käinud ka muusikakoolis, kuid peresiseste probleemide tõttu jätsin muusikakooli pooleli. Sain käia seal neli aastat. Muusikast kuulan ma meeleldi drum and bass'i, klubimuusikat ja dubstepi. Väga harva eelistan midagi rahulikku. Kuulan just sellist stiili muusikat kuna see sobib kokku mu iseloomuga kiire ja äkiline. Mis on minu nõrgad ja tugevad küljed? Minu üheks tugevaks küljeks on end vaos hoida. On küll juhtunud, et lipsab paar halba sõna üle huulte, kuid enamasti olen siiski vaoshoitud
istudes olid tal jalad kokku surutud ja selg sirgus. Piret Rauga mitmekülgsed oskused mängida kord viisakat ja tagasihoidlikku naist ning äkki muutuda närviliseks ja karjuvaks, olid väga veenvad ning tõepärased. Teine naistegelane oli proua Houille, keda esitas Kersti Kreismann. Peksa saanud poisi ema oskas oma lapse eest välja astuda ning tegi kõik, et süüalune oma tegu kahtsema panna. Tihti sattus naine oma mehega vööraste ees vaidlema peresiseste probleemine üle. Neil aga oli valitseja rollis proua, kuna ta oskas hästi oma tahtmisi peale suruda ning õigust nõuda. Kersti Kreismann oli üks neljast, kes tihti publiku naerma ajas. Naljakaim episood näidendist oli just tema loodud, kui naine abikaasa peale vihaseks sai ja karjudes ning tapmis ähvardusi tehes mehele kallale tormas. Oli näha, et tegu on omaala spetsialistiga, kuna näitlejanna oskas lava
Vaid kaugtöö võimalusi on mehed kasutanud naistest pisut rohkem (Tasuja 2011). Võimusuhted peres Eestis on paarisuhtes elavate tööealiste inimeste seas enim levinud mudel, kus mõlemad partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on leibkonnas suurima sissetuleku saajad, naistest määratles ennast peamise tulutoojana iga teine (51%). Ennast perekonna suurima sissetuleku saajateks pidavate naiste üsna suur osatähtsus
vägivaldsetele episoodidele kannatab Tiia ka depressiooni käes, olles pidevalt väsinud. Tugipunkti antud olukorras ei ole, sest Tiia on ohvriolukorras ega soovi välismaailmaga väga suhelda. Sotsiaaltöötaja kirjeldab Tiiat kui allaandnud klienti, seega pole oodata muutust oodata enne, kui nõustamise ja jõustamise käigus seda muuta. 2.2. Pere protsesside analüüs Pere välissuhted on pigem keerulisemad kui normaalsed. Peresiseste sündmuste ja eluolu tõttu hoiavad pereliikmed teistest eemale. Tiia on allasurutud ja sellest tulenevalt ei soovi ta võõrastega suhelda. Toimub ohvrile kohane käitumine. Olukorra üheks halvemaks pooleks on tõsiasi, et pere elab suuremast keskusest eemal külas, kus reaalselt pole võimalik tööd leida ega vaba aega veeta. Puuduvad soodsad vahendid liiklemiseks, bussiliklus toimib 4 korda päevas. KOV poole on Tiia pöördunud
Meie mitmekultuurilises ühiskonnas on palju erinevaid viise laste üleskasvatamiseks. Üldiselt püütakse kultuurilisi erinevusi mõista ja arvestada. Kui aga laste üleskasvatamise teatud viis kas vigastab lapsi, või on mingil moel lapsele ohtlik, siis tuleb asjaolust ette kanda, et sel teel saaks perekond omandada üldsusele vastuvõetavaid lastekasvatamise meetodeid ja neid oma perekonnas kasutada. Mõnes perekonnas on omavaheliste lahkhelide ja peresiseste raskuste lahendamise ainsaks teeks vägivald. Kallaletung, mis oli esialgu sihitud laste ema vastu, võib hiljem suunduda laste vastu. Lapsed, kellele on tehtud kas vaimset või füüsilist häda, vajavad abi. Kõrvalise abita on täiesti võimalik, et nendel lastel arenevad teiste lastega suhtlemises hälbed, neil on raskusi oma impulsiivse käitumise kontrollimisel ja keerdküsimuste lahendamisel ning omakorda- nendest võivad välja kasvada uued inimesed, kes vägivallatsevad laste kallal.
arusaamisvõimetuks. (Viide: https://www.riigiteataja.ee/ ) 8 Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on tavaliselt alla 12 aastased lapsed, sagedasem vanus on 3-7 aastat. Selles eas ei mõista laps veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima. Samuti loodab väärkohtleja, et selles vanuses ei oska laps veel toimunut kirjeldada. Peresiseste seksuaalse kuritarvitamise ohvrid hakkavad vastupanu osutama alles 14-15 aastaselt, sest siis hakkavad nad aru saama selle suhte ebaloomulikkusest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Saksamaal langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks iga viies tüdruk ja iga seitsmes poiss. Lastele sunnitakse peale seksuaalset käitumist, mis tekitab neis hingelist segadust. Lapsed
puudub harmoonia. Lapsevanemad kuuluvad ka abikaasade allsüsteemi ja nende suhted on loomulikult mõjutatud selle allsüsteemi toimimisest. PIIRID Kuulumine allsüsteemi ei ole iseenesest nii oluline, kui allsüsteemide vaheliste piiride selge tunnetamne. Piirid allsüsteemide vahel on otseselt seotud perekonnas kehtivate normide ning võimusuhetega. Mida selgemad on normid, piirid ja võimusuhted, seda stabiilsem on perekonna ja tema allsüsteemide funktsionaalsus. Peresiseste allsüsteemide piirid on dünaamilised, muutuvad. Allsüsteemide vahelised piirid : määratlevad kontaktide olemuse ja tugevuse - kes ja kuids suhtleb kaitsevad iga allsüsteemi eripära võimaldavad allsüsteemide autonoomset arenemist võimaldavad piisaval määral eralduda 8 aitavad hoida ühtekuuluvust võimaldavad toetust ja kokkuleppeid
- Peaks olema optimaalne piir (nt kui vanemate magamistoa uks on kinni, siis lapsed sinna ei roni; vanematel on õigus teatud asjade üle otsustada). - Läbimatu piir on halb, sest lapsed ei pääse vanemate juurde abi saama ja vanemad ei saa laste peal oma funktsioone rakendada (raske just lastele, kui nad toetust ei saa). Peresiseste piiride paindlikkus - Lapse sündides tugevneb vanema roll; lapse kasvades peaks piir muutuma paindlikumaks. Kui lapsed kolivad välja pigem abikaasade paar. Samas peaks olema valmisolek toimida vanemana, kui lapsel seda vaja on. - Võib juhtuda, et lapse sündides et suudeta lülituda vanemate rolli (domineerib abikaasa roll). Piirid individuaalsel tasandil
, tema kõlbelisele arengule. Ei tohi olla hoolimatut, julma, jämedat, inimväärikust alandavat lapse kohtlemist, solvamist ja ekspluateerimist. Nimetatud seaduse § 54 kohaselt, vanem, kes hoiab kõrvale lapse kasvatamise ja ülalpidamise kohustusest, kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb last julmalt, avaldab temale kahjulikku mõju, võib olla kohtu poolt vanema õigustest ilma jäetud. 98 Samas vajavad seadusandlikku reguleerimist järgmised probleemid: - peresiseste õigusrikkumiste profülaktika; - perevägivalla ohvrite sotsiaalne toetus; - isiku kaitse perevägivalla eest; - spetsiaalsete sotsiaalsete teenistuste loomine. Teistel juhtudel agressioon võib olla seotud materiaalsete pretensioonidega vanemate vastu. Kuid ka kasuahne agressiooni korral eelnevad sellele reeglina konfliktid ja vaen. 99 Inimestel on eeldatavasti loomulik, mitte alati tunnetatav ja seejuures enesestmõistetav
annaabi.ee 
