Maailm läbi erinevate silmade
Tänapäeva üha tehnologiseeritumas maailmas on võimust võtnud paljud uued asjad.
Näiteks
digikunst ja videomängud, mis on mõlemad saanud modernseks vastuseks
traditsioonilistele lauamängudele ja maalikunstile. Osalt on videmängud
omaette kunst , kuid
siiski võib öelda, et need ei hakka kunagi asendama näiteks raamatuid, mida igaüks
kujutaks erinevalt mõttepildis ette.
Kirjandus on alati olnud väljendusvi s inimestele iseenda maailma kujutamiseks ja
mõtestamiseks. Iga inimene kujutab oma maailma erinevalt ning
niisamuti ka
tajub seda. On
kirjanikke, kes kirjutavad lihtsalt oma igapäevaelust ning on ka neid, kes kirjutavad
vastupidiselt eelmisele näiteks krimist või fantaasiast. Tõepoolest on fakt, et
fantaasiakirjandus pole mitte
reaalsus , vaid väljamõeldes. Si ski on seesuguse kirjanduse
kõik tegelased tihti saanud inspiratsiooni reaalse maailma inimestest ning autor on nad
paigutanud oma mõttemaailma, andnud neile kuju ja huvitava elukäigu. Näiteks oli
Harry Potteri sõbra Ron
Weasley kui tegelase loomise inspiratsiooniks J.K.Rowlingu vanem sõber
Sean . Rowling kirjutas omaenda mullilaadse maailma raamatuks, ja võitis sellega palju.
Lisaks pole raamatusse oma mõtestuse kirjutamine ajutine, vaid püsiv, ning autori kirja
pandud maailma kujutist on võimalik lugeda paljudel inimestel korraga läbi aja, ning li ta
seda nende endi maailma mõistmisele juurde. Raamatuid annavad tihti väärtust meie ajale
ning kujutisele kogu maailmast, muutes viimast huvitavamaks, kohati ka värvikirevamaks ja
inspireerivamaks nii meile endile kui ka teistele.
Lisaks kirjandusele aitab maailma mõtestamisele ja arusaamisele kaasa ka kujutav
kunst . Läbi kunsti on võimalik kunstnikul luua silmnähtav pilt sellest, kuidas tema näeb
maailma ning seda mõtestab. Ni samuti nagu kirjanduse puhul mõtestavad maailma
erinevalt ka
kunstnikud . On kunstnikke kes loovad kujutisi mõtteliselt loodud maailmast kuid
on ka neid, kes loovad kujutisi vaid reaalsest maailmast. Fantaasiakunstnikud kujutavad tihti
reaalsetele objektidele või maastikele juurde ka midagi, mis on nende endi silme taga. See
on osa nende mõttemaailma ja reaalse maailma väljendusest. Lõpptulemuseks võivad olla
äärmiselt huvitava väljendused (maalid, pildikesed) neilt endilt, ning kõik erinevad. Peale
selle lisavad nad vürtsi ka
tavaliste inimeste maailmale, ning arendavad
loovust neis
endis .
Üks minu jaoks huvitavamaid fantaasiakunstnikke on Jean-
Baptiste Monge , kel tihtilugu
kombeks li ta omavahel päriselt eksisteerivad loomad ning folkloorilistest juttudest pärinevad
haldjad. Nõndaviisi loob Monge huvitavaid pildikesi sel est, kuidas tema li dab midagi
reaalselt mitte eksisteerivat reaalse
maailmaga . Nõndaviisi väljendab ka kunstnik seda,
kuidas näeb tema midagi, mida keegi teine näeb vaid pelgalt maastiku, linnu või loomana.
Ni kunst kui ka kirjandus on mõlemad imehead viisid igale individuaalile oma maailma
eelkõige mõtestamiseks ja seejärel
edasiandmiseks . Oma maailma edasiandmine on lisaks
muule ka kasulik kõikidele teistele, kelle
maailmad omandavad värvikirevamad varjundid
ning ergutavad tajumismeeli.
Kõik kommentaarid