väärt. 4) Põldude keskel Oli kaks talumaja, kus oli mõlemas peres lapsi 4. Lapsed olid päevast päeva ninapidi koos ja vanemad tegid neil vaevalt vahet. Mõlemad pered tulid ots-otsaga kokku. Ühel päeval sõitis üks rikas naine mööda taludest ja märkas ilusat poissi ja tahtis teda lapsendada. Ta hakkas iga päev neil külas käima ja lapsega mängima. Siis ütles ta pereemale, et tahab last endale. Ema keeldus kategooriliselt ja ei saanud aru, kuidas üks ema saab teha midagi nii kohutavat, et oma lihase lapse ära anda. Siis läks naine teise tallu ning küsis nende poega. Ta pakkus ka suurt rahasummat lapse eest ja head tulevikku. Teine perenaine oligi nõus. Ühel päeval, kui tükk aega oli juba möödas, astus kaarikust välja üks nägus noormees. See oli see sama poiss, kes oli lapsendatud ja ta nägi väga kombekas ja uhke välja
Nii leidis mees, et isegi puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa. Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem talituste kõrval mängida lastega kurni. Töösse suhtus Mari kergelt, tegi, kui vaja, kuid võis ka keset päeva pikutada või magada, mis kindlasti ühele tõsisele pereemale polnud kohane. Prillup hakkas Maris naist nägema pärast Mari Kremeri juures käimist, kui ta ise oma nõusolekust teatas. See ajas Prillupi segadusse, sest iga kord, kui Tõnu oli üritanud Marit nõusse rääkida, et too Kremeri juurde läheks, vastas teine nõnda kavalalt või keeras jutu naljaks, nii et Prillupil ei jäänud muud üle, kui hakata uut plaani välja mõtlema. Nii meelitas Tõnu Marit jutuga, kuidas mõnedel naistel veab, kes saavad poole päevani magada ja ei
alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa
Saagu sul tütrel tuhat kosja, Sada saani seisku sanna takah, Tuhat saani tare takah. Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne. Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki.. Ära minnes tänasid mardid pererahvast: Aitäh pereisale, Aitäh pereemale, Aitäh mardid tänavad. Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn. Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti,soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:"Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!" Tembutati ka õues:vanker,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone
Naistelt ja noorikutelt küsiti: Kas linad lipsitud, kas takud tongitud? Saades jaatava vastuse, algas tants ja mäng, millele talu noored kaasa lõid. Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus. Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest
Lõunale eelneb vahepala kas õuna, jogurti, mahla näol. Kuna isa on käib tööl, siis tema paraku igakord lõunat süüa ei jõuagi. Õhtusöökideks on tavaliselt kala erinevat moodi valmistatud, ühepajatoit värsketest köögiviljadest, erinevt moodi tehtud kana, riis, kartul. Enne magama minekut sobib võileib, jogurt. Vahepaladeks on neil laual alati puuviljad. Perekonna toidu valmistamine kuulub enamjaolt pereemale, kuid ka pereisa aitab vahel. Söögi järel käivad nad koos poes. Perele meeldib süüa ühtselt koos ning seda püütakse järgida. Perekond püüab alati ühel ja samal ajal lapse magama panna, umbes kella 21-22 paiku. Kui lapsed magavad saavad abikaasad olla omaette. Alati püüavad nad magama minna koos. Pere magab ligikaudu 7-8 tunid. Pereisa peab ärkama hommikul kella 7-st ja kella 8-ks peab tööl olema. Pereema töötab vahetustega. Kas alates kella 8st või alates kella 11st
· ta pidi minema sinna metsa üksinda: ta kartis · oja ääres kuulis ta mingeid samme · veeämber oli tema jaoks liialt raske · sel hetkel võttis ämbrist kinni üks mees, kes aitas teda · Cosett läks koos mehega traherisse tagasi · Threnardier'idele tundus see mees kahtlane: tal tundus olema palju raha · Jean Valjean(tundmatu mees) ostis Cosettele vaba aega, et tüdruk saaks mängida · Cosette võttis peretütre kaltsunuku see ei meeldinud pereemale · Jean käis korra ära ja tuli tagasi ilusa 40 franki maksnud nukuga · Jean andis selle nuku Cosettele Cosette oli vapustatud · Thenardier'id vaatasid seda kadeda pilguga · Thenardier'id aimasid, et Jean Valjena on nende jaoks üks kullaauk · Jean plaanis Cosette ära viia · härra kõrtsmikul tekkis idee Cosette Jean Valjeanile maha müüa · Jean Valjean ostis Cosette ära 1500 frangi eest · hommikul Jean lahkus koos Cosettega
Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm. e) andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud. Esmalt tänatakse andide eest, siis pöördutakse talupere iga liikme poole ja soovitakse viljaõnne, peremehele hobusteõnne, sulastele koerteõnne, miniale lasteõnne, tütardele ja poegadele kosilaseõnne ja pruudiõnne, pereemale karjaõnne. Tänulaulu ajal võidi samuti külvata vilja põrandale. f) hüvastijätulaul lõpetab mardiskäigu. Tavaliselt lauldi lahkumislaulu uksest väljumisel või õues, ainult Lõuna-Eestis lauldi seda toas enne väljumist. Lahkumislaulus jäetakse pererahvaga jumalaga, soovitakse head edenemist ja lubatakse järgmisel aastal tagasi tulla. Ennustatakse kadrisantide tulekut, kes kontrollivad, mida pere noored vahepeal on õppinud ja teinud.
annaabi.ee 
