· Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine. · Setomaa ülemsootska (kuninga asemiku) valimine. · Seto kuninga pillimehe, sõnalise, käsitöömeistri, karjuse võistlused. · Sõjaväeparaad. · Kuninga laud. · Kirmask. 1. Kuningriigi päeva kuninga käsud
Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimaja eest. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu kirikuvaremete kõrval asuvale platsile kus pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Toomemäel rongkäiku juba oodati. Rahvas oli kirjus rahvariietuses maaliliselt aset võtnud Toomemäe põhjapoolsel nõlval. Kell 10 jõudis rongkkäik peoplatsile. Laulupeo avatseeniks oli paik hästi valitud ajaloolise Tartu südames. Väljaku lõunapoolsesse otsa kõrgete lehismändide alla oli seatud peokõnelejate jaoks midagi altaritaolist ning poodium Tartu-Maarja laulukoori ja Väägvere pasunakoori jaoks, kes seal esinesid. Koorid rivistusid poolkaares nende ette. Esimene järk peokavast 18. juuni hommikupoolikul oli täielikult vaimulik. Väägvere pasunakoor
lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Hobuse monument 1. mail 1990. a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama põllumehe parima abimehe hobuse monument, mille autor on Endel Taniloo. Mälestusmärgi õnnistas sisse Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer. Luunja on üks majandeid, kus hobusekasvatus on au sees
ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Kell 10 aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda.
Nad istusid maha ning rääkisid juttu. Anna ütles, et Villule oli meelega jalg taha pandud ning, et see polnud tema viga. Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale peremeheks. Villu luges suure nimekirja ette, et mida ta teeks. Anna veel paulus, et Villu enam mitte kunagi ei võtaks viina. Villu nõustus ning nad hakkasid tagasi minema. Kui Anna ja Villu tagasi peoplatsile jõudsid, siis nad tantsisid edasi. Villu tegi peolistele ettepaneku, Kivimäele edasi pidutsema minna. Peolised nõustusid ning hakkasid Kivimäe poole liikuma. Nad möödusid ka Katku talust, milles Villu isa ja Villu ema lärmi peale üles ärkasid. Katku Jüri oli õnnelik, et pidu ainult Kõrbojal ei käi. Kuid ta nägi, et peolised lähevad hoopis Kivimäe poole. Selle peale ta vihastas. Rahvas läkski Kivimäele vaatama, kuidas Villu kive õhku laseb.
1 päev 18. juuni laulupeo esimene päev - algas vara. Juba kell 6 hommikul mängisid Väägvere ja Tsooru pasunakoorid Jaani ja Maarja kiriku tornis koraali. Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas. Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad.
Hörschelmann. Umbes kell 12 hakkas rongkäik uuesti liikuma. Siirduti edasi Toompeale kubernerilossi ette, kus president andis asekuberner von Manjosele üle eesti rahva truudusetunnistuse ja palus selle keisrile edasi anda. Rahva meeleolu avaldus riigihümnis. Muusika saatel liikus rongkäik Pikast jalast alla kesklinna. Raekoja juures peatuti, hüüti ,,hurraa" linnavalitsusele ja siirduti ,,Lootuse" juurde. Kell 4 koguneti uuesti rongkäiku ja siirduti Kadriorgu peoplatsile, kus algas üldkooride kontsert. Arvati, et kuulajaid oli kogunenud 10 000 või rohkemgi. Heade võimete poolest hakkas kohe domineerima Iisaku pasunakoor. Erinevalt teistest laulupidudest andsid üldkoorid ainult ühe kontserdi, mis koosnes 16 palast ja milles vaheldusid vaimulikud ning ilmalikud laulud; vahele oli põimitud mõni koondorkestri ettekanne. Ühendatud orkestrimängu kohta öeldi, et kokkumäng oleks võinud parem olla, aga ju siis ei andnud aeg rohkem proovisid pidada
tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide väheldasi gruppe. Ligi tuhande laulja, mängija ja peokorraldaja rong venis küllalt pikaks, nii et selle möödumine kestis vähemalt 10 minutit. Lippude võimas voogamine ja lauljate eri värvi rahvariided mõjusid pidulik-dekoratiivselt, tõstes nii pealtvaatajatele kui ka peotegelaste meeleolu. Kell 10 jõudis rongkäik peoplatsile. Laulupeo avastseeniks oli paik hästi valitud ajaloolise Tartu südames, keskaegse piiskopikiriku varemete jalamil, kõikjalt puudega piiratud Toomeorus. Esimene järk peokavast 18. juuni hommikupoolel oli täiesti vaimulik. Jumalateenistuse lõppedes tõsteti uuesti lipus ja hakati liikuma pasunakooride saatel. Nüüd marsiti pasunakooridesaatel üle Toomemäe raekoja ette, kus lauldi publikuga koos riigihümni.
Kogemus oli kõigile uus, aga kõigil püsis terve päev hea meeleolu ning tulemusega oldi väga rahul. 1.5. Laulupeo teine päev Teine pidupäev algas varahommikul kell 8 ülikooli maneezis ilmaliku kava kontserdi peaprooviga. Maneez oli ainuke saal Tartus, mis mahutas 800 lauljat. Mehed seisid proovi ajal maneezi liivasel põrandal, koorijuhid olid üleval rõdul. Proov läks korda ning peale seda mindi lõunale. Peale seda koguneti Tähe tänavale, et kella neljaks rongkäiguga peoplatsile jõuda. Paraku oli selleks ajaks alanud ka tihe vihmasadu. Tekkis lausa küsimus, kas mitte kontsert ära jätta. Siiski leiti, et kui kuulajad jäävad vihmale vaatamata oma kohtadele, siis ei tohi ka lauljad loobuda. Avati hoopis vihmavarjud ja oldi valmis kontserti andma. Vihmavarjude vahelt oli ainult üpris raske dirigenti jälgida. Siiski püsis meeleolu reibas ja seda olevat aidanud üleval hoida J.V. Jannseni optimistlik olek, mis teistele eeskujuks oli (Palamets,Hillar 1994:16-17).
annaabi.ee 
