Laktobatsillid: Lactobacillus brevis Juuretiste biokeemilisi omadusi: Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1 obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL) Nn termobakterid (Orla-Jensen) 8 Laktoos metaboliseeritakse 99% laktaadiks Embden Meyerhofi rajas (fruktoosdifosfaadi aldolaas) Pentoose ja glükonaate ei metaboliseerita Lactobacillus lactis ssp lactis Lactobacillus helveticus 2. Grupp2 Fakultatiivsed heterofermentatiivsed bakterid e. Streptobakterid (FHEL) Laktoos metaboliseeritakse Embden Meyerhofi rajas piimhappeks Glükoosi limiteerivatel kontsentratsioonidel võimalik toota äädikhapet, etanooli, formiaati Lactobacillus casei Lactobacillus plantarum Lactococcus lactis ssp lactis
Pentoosid on väga olulised nukleotiidide sünteesil. Enamusel heterotroofsetel oranismidel töötab rakkudes kõrvuti nii glükolüüsirada kui ka PPC. Osa glükolüüsi laguneb ühes, osa teises rajas. On olemas ka selliseid mikroobe, kellel glükolüüsirada on defektne ja kellel seetõttu töötab heksooside katabolismiks ainult PPC rada. Nt tsüanobakteritel. 14 PPC on eusorganismidele oluline kuna: · Annab reduktiivjõudu (NADPH) biosünteesireaktsioonideks · Tekitab pentoose nukleiinhapete sünteesiks · Vaheproduktina moodustub rajas ka erütroos-4-P, millest lähtub aromaatsete aminohapete biosüntees. · Ka pentooside kasutamine C-allikana toimub selle raja vahendusel. Pentoosid moodustuvad looduses nt hemitselluloosi hüdrolüüsil. Aromaatsete AH-te biosünteesirada lähtub PPC-s moodustuvast erütroos-4-P-st. Seetõttu vajavad bakterid, kel PPC rada on defektne, aromaatseid AH-d kasvufaktorina. PPC oksüdatiivsed reaktsioonid:
Bioloogiline tähtsus: Suudab täita rakkude vajadusi erinevates tingimustes Hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealiskoore, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist Toodab peaaegu poole inimkehas vajatavast redutseeritavast energiast(NADPH) PFT produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide nukleotiidide ja PAPS süntees Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose Vajadusel ja teatud tingimustes võib anda panuse ATP tootmisesse 39. Sahhariidide biosüntees 40. Bioloogiline oksüdatsioon, hingamisahela ensüümid 41. Oksüdatiivne fosforüülumine 42. Lipiidide tähtsus toitumisel, muundumine seedetraktis, sapi tähtsus seedimisel, imendumine Lipiidide metabolism: Annavad põhiosa metaboolsest energiast Ketokehade süntees ja lõhustamine Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees
nendeks on 3-7 süsinikuliste monooside interkonversioonid. PFT hõlmab 15-30% maksa, lakteeriva piimanäärme, neerupealisekoore, seemnesarjade, raskoe, erütrotsüütide, kilpnäärme kogu glükoosi katabolismist. PFT toodab peaaegu 50% inimkehas vajatavast redutseerivast energiast (NADPH) ning produtseerib riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD), nukleotiidide ja fosfoadenosiinfosulfaati (PAPS) süntees. PFT võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose ning vajadusel ja teatud tingimustes võib PFT anda oma panuse ka ATP sünteesiks, sest tema vaheühend Fru-6-P võib lülituda glükolüüsi. 35. Sahhariidide biosüntees. Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin, samuti säilitab ta rasvkudet
piimanäärmes, rasvkoes, erütrotsüütides) Toodab peaaegu poole redutseerivast energiast NADPH kasutub erütrotsüütides GSH taseme hoidmiseks(kaitseb neid kahjuliku oksüdatiivse stressi eest/stabiliseerib hemoglobiini) Toodab riboos-5-P Riboos-5-P on vajalik nukleotiidsete koensüümide ja nukleotiidide sünteesiks Võib anda panuse ATP sünteesiks Võimaldab utiliseerida toiduga organismi sattuvaid pentoose G6PDH defitsiiti põhjustab X-liiteline geenmutatsioon PFT ja glükolüüs on väga tihedalt integreeritud. PTF on tihedalt seotud nukleotiidide sünteesiga. 39. Sahhariidide biosüntees Pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks. Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk
laskuv vool. Loomades on transportsuhkruks glükoos(0,75...1,05 g/l). 65kg inimesel ringleb umbes teelusikatäis glükoosi. 7. Toiteline · Piima laktoosi sisaldus (imetajate piimas), lehmapiim = umbes 5%, rinnapiim = umbes 7%, elevant = umbes 13%. 8. Ainevahetuslik · Monosahhariidides sünteesitakse oligo- ja polüosahhariide · Süsivesikuid on vaja teiste ühendite sünteesiks, näiteks: pentoose on vaja nukleiinhapete sünteesiks. · Süsivesikute liigsuse korral vähese kehalise liikuvuse taustal sünteesitakse nendest varurasvasi. Lipiidid On hüdrofoonsed ühendid, mis koosnevad alkoholi ja rasvhapete jääkidest ning need jäägid on ühendatud estersidemega. Jaotatakse 3rühma: 1.lihtlipiidid = glütserool+3rasvhappejääki, näiteks: rasvad, õlid aga teine koostis on vahad. 2
Miks on vajalik amnioni vedlik?). Orgaaniline keemia. Süsivesikud süsivesikud on üldmõiste (vahet pole kas räägitakse mono v polüsahhariididest), rahvusvaheline mõiste, mõite võeti esimesena kasutusele TÜ-s 1844. aastal. Jaotus: monosahhariidid e monoosid (3-7 C aatomit) (üldmõistena trioosid 3C-ga suhkrud), (fotosünteesi algproduktid ja glükolüüsi vaheproduktid), pentoosid (riboos ja desoksüriboos, palju erinevaid pentoose on nt puidu koostises (ksüloos- ksüloosist tehakse ksülitooli)), heksoosid (glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos e puuviljasuhkur, galaktoos). Oligosahhariidid (2- 10... monoosi jäägist), põhiline rühm disahhariidid: sahharoos (glükoos+ fruktoos), laktoos (glükoos+galaktoos), maltoos (glükoos+glükoos). Oligosahhariide leidub membraani välispinnal, oligosahhariide leidub palju kaunviljades (oad, herned, läätsed jms, 1
annaabi.ee 
