riigikaitse, haridus, tervishoid. Kui lähtuda sellest, siis peaks Eesti justkui vastama heaoluriigi tunnustele. Tegelikult on aga heaoluriigil veel tunnuseid. Heaoluriigi peamiseks kaheks tunnuseks on, et toimib raha ümberpaigutamine ühest valdkonnast teise ning et 40-50% kuludest moodustab sotsiaalsfäär. Kui vaadata Eesti riigi eelarvet, siis kõige suuremad kulutused sotsiaalsfääris on pensionitele, näiteks alates 2004. a ei ole sotsiaalsmaksust piisanud pensioni kuludekatteks. Kogu sotsiaalvaldkond kokku moodustab eelarvest ligikaudu 45%, mis tähendab, et Eesti vastab kahele heaoluriigi peamisele tunnusele. Isiklikult arvan, et Eesti siiski ei ole veel heaoluriik kuigi vastab arvuliselt ja näiliselt selle tunnustele. Mina lähtuksin eesti keele seletava sõnaraamatu definitsioonist, mis ütleb, et selles riigis on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus
seotud. Erandiks Lähis-Ida naftariigid(raha palju, aristiabi hea, kõik 5-6 laste jäävad ellu) Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega.
Töötaja (palgatöötaja, ettevõtja, vabakutseline) Töötu (otsib tööd) Täistööhõive Tööpuuduse põhjused: 1. Muutused tootmise struktuuris 2. Majanduskriis Vahendamise võimalused: 1. Uued töökohad 2. Ümberõpe Sotsiaalpoliitika Heaoluriigi tähtsaim valdkond EL riikide keskmised sotsiaalkulud 29,1% SKPst Eestirs 16,1% SKPst 44% Eesti sotsiaalkulutustest läks pensionitele (EL keskmine 45%) 39% sotsiaalkindlustustest läks tervishoidu (EL keskmiselt 37%) Sotsiaalpoliitika jaguneb: Sotsiaalkindlustus Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalkindlustus on kasutusel paljude tarbijatega valdkondades, kus maksurahast ei piisa Hüvitise saaja kaastakse rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitist makstakse inimesele, kes on teinud sissemakseid. Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud.
tuludest ja kuludest. Tabel 1. Sotsiaalmakse tulud ja kulud Tulud Kulud Muutab Eesti tööjõud Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse konkurentsivõimelisemaks suurenemine Tekkivad uued töökohad Vahendab riigi maksulaekumised Tööjõu maksukoormise vahendamine Kulutused tervishoiule ja pensionitele kasvavad Vahendab ümbrikupalkade maksmist Allikas: autori koostatud töös kasitletud allikate põhjal 9 KOKKUVÕTTE Kaesoleva uurimistöö eesmark oli naidata ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisega Eestis. Uurida, et millised tulud ja kulud kaasnevad Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega. Et tuludele-
kõrgeks peetud. Lisaks on meil ka vabatahtlik kolmas sammas, mis peaks ideaalis moodustama ka üsnagi suure osa tulevikupensionist, et siis paremini ära elada. Kahjuks on aga selle miinuseks see, et olles vabatahtlik, ei ole enamus inimesi sellega liitunud ning kasu toob see vähestele. Mõistlik oleks ehk suurendada kohustusliku kogumise panust ja miks mitte ka tööandja pensionit kasutusele võtta. Lääne-Euroopas on oluliselt suuremad kulutused pensionitele kui ülejäänud Euroopas. Sellest tulenevalt on seal ka kõrgemad pensioni asendusmäärad. Euroopa Liidu reformid pensionisüsteemidele on olulised ka selleks, et ka vähem arenenud Euroopa riigid hakkaksid rohkem panustama pensionikulutusteks, eriti arvestades rahvastiku vananemist ning pensionäride arvu kasvu võrreldes tööealise elanikkonnaga. (Holzmann, Palmer 2006) 12 Viidatud allikad Bonoli, G
infrastruktuuriarengule mida peetakse produktiivsuse tõstjaks ja pikaajalise majanduskasvu tagajaks; Jah (lühiajaliselt) (lühiajaliselt). Valitsuse ettenägematud kulud tõstavad avaliku sektori laenuvajadust. Ei (pikaajalises perspektiivis). Kiirema kasvuga kogutoodangus kaasneb kiirem kasv maksutuludes. f) elanikkonna vananemine. Jah. Jah See vähendab maksubaasi suurendab valitsuse kulusid tervishoiule, pensionitele ja muudele soodustustele Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Arutlusi monetaarpoliitikas p 1. Missugune on seos instrumentide, vaheeesmärkide ja poliitikaeesmärkide vahel? 2. Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused? Rahapakkumine? 3 Selgitage 3. S l it seoseid id ebastabiilse b t biil rahanõudluse
Valdavalt arvavad õpetajad, et Euroopa Liitu astumine toob endaga kaasa peamiselt positiivset. Õpetajate arvates suureneb Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga üldine majanduslik stabiilsus, seda ka kaugemas tähenduses- kindlus, julgeolek rahva ja riigi jaoks. Suureneb tolerantsus ühiskonnas. Õpetajate ootused Euroopa Liidu garanteeritud sotsiaaltagatise suhtes on aga üllatavalt suured- loodetakse automaatselt suurenevatele palkadele, abirahadele ja pensionitele. Kõik intervjuus osavõtjad väljendasid veendumust, et ,,õiglased euroopalikud seadused saabuvad koos Euroopa Liiduga ning kaob senine metsik kapitalism. Euroopa Liidus olemine sunnib siinseid võime ka käituma vastavalt Euroopa seadustele, see on lihtsalt nii öelda paratamatus, mis tuleb". Intervjuus selgub, et õpetajate arvamus sisaldab tublisti ,,sinisilmset" optimismi Euroopa Liidu kui automaatset heaolu tagava süsteemi võimalusest. Tekib mulje, et
Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei
Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta
annaabi.ee 
