Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis. Sotsiaalsel liikumisel on kõik vastupidine. Mis on poliitiline sotsialiseerimine? Elukestev protsess, mis lõppeb tavaliselt kodakondsuse saamisega Missugused põhimõtted kehtivad Euroopa - Pensionimaksed ja staaz kehtivad kõikjal kodakondsuse puhul? - Tervisekindlustus tagab arstiabi - Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja parlamenti.
Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kui kogumispensioniga mitteliitunud töötaja palgalt arvestatakse 33% sotsiaalmaksu, suunatakse sellest 13% ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks, mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Kogumispensioniga liitudes hakkab nimetatud riikliku pensioni osast 4% minema tõesti igaühe enda tuleviku kindlustamiseks ning seda osa ei maksta välja riikliku pensionina 2009.a RIIK PEATAS II samba pensionimaksed. Riik muutis ajutiselt II sambasse kogumist. Kui sa ei otsusta vabatahtlikult makseid jätkata, on nii sinu kui ka riigi maksed II sambasse kuni 2010 lõpuni 0%. Aastal 2011 taastuvad maksed tavapärasest poole ulatuses, st sina tasud 1% ja riik 2%. Aastast 2012 jätkub senine 2+4% süsteem. III sammas- vabatahtlik kogumispension III sammas (98) on sissemaksete poolt määratud ja kogumisprintsiibile rajatud era-
PVA20 =CFt × i - i (1 +i ) n =9 000 × 5% - 20×12 =1 363 728kr 5% 5% 12 12 1 + 12 See summa peab meil olema pensionile mineku hetkeks koos, et kindlustada endale 9 000 kroonised pensionimaksed igal kuul, 20. aasta jooksul ning eeldusel et intress on 5% aastas. Üks võimalus see summa koguda on investeerida 5. a. pärast alates tänasest saadav pärandus summas 200 000kr, mida investeerime 20-ks aastaks tulumääraga 12%. Sellisel juhul saaksime me kokku: FV20 = 200 000 × (1 + 12% ) = 1 929 259kr . Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks
• Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades) SKP= hüvistekoguhind*kogus SKP-s ei arvestata: • Finantssiirded - riiklikud pensionimaksed, toetused jms - Rahaülekanded majandusobjektide vahel • Väärtpaberitehingud • Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses • „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20%
Umbes 18. sajandi lõpus , Lääne-Euroopa riikides Aafrikas: 20. sajandil c. Millal algas demograafiline üleminek Eestis? Mis etapis on Eesti praegu? Algas umbes 19. sajandi lõpul. Eesti on praegu tänapäevase rahvastiku etapis. d. Osata määrata riigi rahvastiku tüüpi rahvastikupüramiidi järgi vihik 9) Mida toob kaasa rahvastiku vananemine? ● eakate inimeste osakaal suureneb ● suur vajadus haiglate ja tervisteenuste järele ● inimesed peavad kauem töötama ● pensionimaksed sõltuvad elu jooksul pensionifondidesse paigaldatud varast ● suurem maksukoormus noortele ● vanad peavad tegelema töödega, mida muidu tegid noored ● Pensioniiga tõstetakse ● Väiksemad koolid suletakse ● Ehitatakse juurde hooldekodusid ● Lastearv väheneb 10) Põhilised migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid TÕUKETEGURID ● väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik ● väike palk ● halvad elamustingimused
tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine 85) Eristatakse materiaalset (rahalist) ja mittemateriaalset kompenseerimissüsteemi. 86) Rahaline tasustamine võib toimuda: · otseses vormis ehk palgana · kaudses vormis ehk hüvisena (sotsiaalabi, tasuta tervisekindlustus, tööandja pensionimaksed jne.) 87) Mitterahaline hüvitamine · arenduslikud tasud (puhkusereis, huvitava ja vastutusrikka töö olemasolu, arengu- ja karjäärivõimalused, koolitus jms) · sotsiaalsed tasud (tunnustus, aukirjad, nimelised karikad, töötingimuste parandamine, spordirajatiste kasutamise võimalus jms) 88) Lisaks soodustused, mis pole põhipalga osa ja ei oma ka seost töötulemustega (toodete soodushinnaga ostmine, kodus töötamise võimalus, ametiauto, lisapuhkus jms.)
Majanduspoliitika alus SKP põhimõtted: Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk Arvestatakse ainult lõpptoodangut! Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses Hinnad muutuvad, toodangu mahud muutuvad SKP loomises osalevad kõik rahvamajanduse sektorid sõltumata omandivormist Püütakse hinnata ka „mittekaubalise“ tegevuse väärtust SKP-s ei arvestata Finantssiirded Riiklikud pensionimaksed, toetused jm Rahaülekanded majandussubjektide vahel Väärtpaberitehingud Edasimüüdud (kasutatud) kaupade väärtust Kodumajapidamiste mittepalgalist tegevust „mitteametlikku“ tegevust raske hinnata SKP arvestamise võimalused Tarbimise alusel… võrdub SKP suurusega arvutatuna lisandväärtuse alusel Sissetulekute alusel Lisandväärtuse meetodil Institutsionaalsel alusel Amortisatsiooni puhul on SKP arvestuse tegemist TULUGA
50140 Preemia 0 0 0 0 0 50150 Aastaboonuse reserv 0 0 0 0 0 50160 Toetused 0 0 0 0 0 50170 Pensionimaksed 0 0 0 0 0 50180 Töövõimetushüvitis 1 358,19 268,1 0 268,1 1 626,29 50190 Puhkusetasureserv 45 061,05 35 541,19 15 153,66 20 387,53 65 448,58 50200 Käibemaks autode omatarbelt 0 0 0 0 0
annaabi.ee 
