2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid Osteti laenuportfell Soomes ja tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus Rain Lõhmus Tõnis Haavel Andres Viisemann Tutvustus Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Panga esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias, Vilniuses ja Helsingis. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. Mida pakub LHV pank? Hoiuseid Ärilaene Arveldusteenust Väärtpaberivahendust Pensionifonde Personaalset nõustamist Varahaldusteenust eraisikutele ja ettevõtetele LHV fondid LHV Maailma Aktsiad Fond - investeerib hajutatult aktsiaturgudele üle maailma. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond - investeerib majandus- ja tarbimise kasvust kasu saavatesse ettevõtetesse Ida- Euroopa.s LHV Pärsia Lahe Fond - investeerib
milline ettevõte tahab olla: kvaliteetne, optimaalsete lahendustega. See missioon toob välja ettevõtte tugevad küljed. Kuid sellest, kuhu ettevõte tahaks liikuda, juttu ei ole. Teiseks miinuseks on see, et missioon ei anna märku tegevusvaldkonnast, kuhu ettevõte kuulub. 3. Alates 2009. aastast tegutseb LHV pangana. LHV Pangas töötab üle 100 inimese. Ettevõtte teenuseid kasutab üle 15 000 kliendi Eestis, Lätis ja Leedus ning 8000 Soomes. LHV II samba pensionifondidel on üle 50 000 kliendi, mis on suuruselt kolmas turuosa Eestis. LHV panga missioon: LHV Panga missioon on arendada Eesti majandust ja ühiskondlikku jätkusuutlikkust. Selle missiooni suurimaks puuduseks on see, et kui klient seda loeb, siis ta tunneb, et see ei ole suunatud täpselt talle vaid pigem Eesti riigile. Kuna viimasel aastal on see pank Eestis pensionifondide kaudu oluliselt laienenud ning tegeleb rohkem klientidega, siis võiks üks
(Autori koostatud) Eelnevatele fondidele sarnaselt puuduvad ka progressiivsetel fondidel väljalasketasud ja tagasivõtmistasud on kõigi nelja fondi puhul 1%. Valitsemistasu on kõrgeim LHV Pensionifond L puhul 2% ja madalaim SEB Progressiivsel Pensionifondil 1,4%. Valitsemistasude järgi on töö autorid arvamusel, et mõistlik oleks valida SEB Progressiivne Pensionifond. Tootlus on aga progressiivsete fondide loomisest alates olnud suurim LHV L ja LHV XL Pensionifondidel. Need, kes soovivad oma pensionifondist saada suurimat kasu, peaksid investeerima LHV pensionifondidesse, milledel on ühtlasi ka suurim valitsemistasu. Joonisel 4 on toodud progressiivsete fondide tootlused. 13 LHV L LHV XL Tootlikkus protsentides Swedbank K3 SEB Progressiivne
Suurimad investeeringud tegid finantsvahenduse (36%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (34%) valdkondade investorid. Peamine investeeringute sihtpiirkond oli Euroopa Liit. Portfelliinvesteeringute netosissevool oli 2011. aasta I kvartalis 183 mln eurot. Netosissevoolu põhjustas peamiselt keskpanga ja pensionifondide välisnõuete vähenemine. Keskpank vähendas oma välismaist investeerimisportfelli põhiliselt rahaturuinstrumentide osas. Pensionifondidel vähenesid aga investeeringud omandiväärtpaberitesse. Portfelliinvesteeringute kohustused kahanesid 2011. aasta I kvartalis 20 mln euro võrra. Institutsionaalsete sektorite arvestuses vähenesid muu sektori ettevõtete kohustused ühte kokku 23 mln euro võrra, mis oli peamiselt tingitud võlakirjade osalise või täieliku lunastamisega. Pisut suurenesid aga krediidiasutuste ja valitsemissektori võlaväärtpaberite kohustused. Omandiväärtpaberite kohustused perioodi jooksul ei muutunud
muutuses. Kui ettevõtte aktsia hinna tootlus on madalam võrreldes oma konkurentidega (antud majandussektori aktsiaindeks) või turuindeksiga või siis sootuks negatiivne, sel juhul avaldatakse ettevõtte juhtkonnale tugevat survet või võetakse ettevõte juhtkond maha. Ameerika süsteemis eksisteerib tugev omanike (portfelliinvestori huvidega finantsinstitutsioonide) kontroll ja surve läbi kapitaliturgude ettevõtete üle. Ameerika mudelis on suur võim majanduses suurtel pensionifondidel. Pensionifondid (suurim erainvesteerimiskapital) omavad suurt osa USA aktsiturust. Töötajad on paigutanud oma säästud pensionifondidesse ja elukindlustusseltsidesse, millised omavad suures koguses börsil noteeritud aktsiaid ja läbi selle on ka lihttöötajate huvitatus seotud ettevõtete aktsionäride väärtuse kasvuga, mis kajastub börsil. Kui näiteks suur pensionifond sekkub ettevõtte tegevusse vahetades välja juhtkonna siis
peaaegu 21%. Võlakirjade riskist teadasaamiseks antakse ettevõtetele reitinguid juba 1900. aasta algusest. Suuremate ja eriti rahvusvaheliste võlakirjaemissioonide puhul võib emitent emissiooni edukamaks läbimüügiks tellida hinnangu emissiooniga kaasneva makseriski kohta konsultatsiooniettevõtetelt (reitinguagentuuridelt), millest tuntumad on Moody's, Standard&Poor's (vt tabel 3.1), Fitch Investors Service. Reitingud on vajalikud seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel (eriti pensionifondidel) on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. 3.2. Võlakirja väärtus 3.2.1. Kupongivõlakirja väärtus Põhimõtteliselt on ka võlakirjade väärtus leitav nagu kõigi varade väärtus tulevikus tulevate rahavoogude diskonteerimise teel. Lisaks tuleb arvestada võlakirjade spetsiifilisi karakteristikuid: · võlakirja nimiväärtus (M), · kupongimaksete tihedus aastas (m), · kupongiintressimäär aastas ( k cr ), · kupongiintress aastas (C),
üksnes siinsetest pankadest. Läänes kasutusel olevatest alternatiivsetest finantseerimise allikatest oldi üldjuhul küll teadlikud, kuid Eestis vastavaid alternatiive konkurentsivõimelisel tasemel ei eksisteeri. Kaasatud investorid on varasemalt uurinud ka siinsetelt pensionifondidelt finantseerimise võimalusi, kuid seni on see jäänud seadusandluse puudulikkuse taha. Valmisolek tugevaid projekte finantseerida on põhimõtteliselt pensionifondidel olemas ning tulevikus seadusandluse muutumise ja intressimäärade tõusu korral võib see ka reaalsuseks saada. Pankade puhul toodi positiivsena välja madal kapitali hind ning tugev turu tundmine. Kui pank on oma nõusoleku projekti finantseerimiseks andnud, siis annab see kindlustunnet juurde ka arendajatele. Negatiivse poole pealt on pangad konservatiivsed ning sisuliselt ei soovita riske võtta. Kuigi pangad otseselt arendajatele objektide osas ettekirjutusi ei tee, siis
hustuslik 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kes on vanemad, neile on liitumine vabatahtlik. Neil tuleb otsustada, kas nad on nõus maksma 2% oma brutopalgast pensionifondi. Kui inimene sellega nõustub, lisandub sotsialamaksu arvelt veel 4%. Tööandja maksab endiselt töövõtja palgale 20% sotsiaalmaksu, kuid maksuamet jagab selle kahte ossa: 16% riikliku pensionikindlus- tuse vahenditesse ja 4% töötaja personaalsele pensionikontole. Osa sellest rahast ku- lub pensionifondidel olemasolevatele pensionäridele solidaarsuspõhimõttel välja- maksmiseks, osa aga investeeritakse, et inflatsioon fondi paigutatud raha ära ei sööks, vaid juurdegi teeniks. Sotsiaalabi ehk -hoolekande põhimõtted järgmised: inimõiguste järgimine, isikuvastutus enda ja oma perekonnaliikmete eest, abi andmise kohustus, isiku ja pe- rekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaalhoolekannet korraldavad Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus
annaabi.ee 
