jumalateenistuse korra. · ,,Gregooriuse ühehäälne laul sai aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale"(Siitan,T. ; Sepp, A. lk. 12, 2008). · Gregooriuse laulude viise on kasutanud paljud heliloojad oma töödes. · Gregooriuse laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Gregorius I Valitsemisaja algus 3. september 590 Valitsemisaja lõpp 12. märts 604 Eelkäija Pelagius II Järeltulija Sabinianus Sünnikuupäev 540 ? Sünnikoht Rooma Surmakuupäev 12. märts 604 Surmakoht Rooma Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 12. märts 604) oli paavst 590604. Ta oli 64. paavst. Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser Maurikios oli teda tunnustanud. Gregorius I oli esimene munk, kes sai paavstiks
Nunn - nunnakloostris, kloostri- või eremiitlikus, kogukonnas või kaksikkloostris elav, religioosse ellu pühitsetud naisterahvas, või olles vaimses isolatsioonis koos teiste anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega. Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega. Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud langobardidega, laiendas maavaldusi ja kaitses Rooma paavsti kiriklikku primaati Konstantinoopoli patriahi ees. Edendas tõhusalt kat. usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks. Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või
Augustinusel tuli kokku puutuda donatistide lahkusuga, kelledele astus ta vastu teoloogilise rünnakuga. Ta kinnitas, et kirik on katoliiklik (ehk ülemaailmne), kui donatistide arvates piirdus kirik nende endiga. Augustinus ei pooldanud küll eksiõpetuse karistamisena surmanuhtlust, ent ometi andis ta selleks (keskaegne inkvisitsioon) õigustuse oma kirjutistega. Samuti pidas peaaegu 20 aastat Augustinus ,,raevukat sõda" pelagianismi vastu. Pelagius oli munk (kas sotlane või iirlane), kes uskus, et kristlane võib elada ilma patuta, milleks ta ei vaja jumalalt muud abi kui õpetust ja Jeesuse Kristuse eeskuju.62 Kaasajal on oikumeenikud küsinud, kas donatistide ja ariaanide tõrjumine oli oikumeeniline tegu?. Vastuseks on see, et tol ajal mõisteti ainult oikumeeniat , mis teostus läbi õpetuse. ,,Niinimetatud hereeterlus oli neil aegadel omamoodi natsionalism või kolkapatriotism".63
Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid. Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe allikaks on autoriteet.
Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte
" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde. · Soti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et · Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise printsiip. Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. oma õndsuse saavutada. · Jumalas asuvad kõik üksikasjad ideedena. · Augustinus vastandab sellele oma
Armastus peab olema korrastatud. Jumala armastus valatakse ristimisel inimesse. Inimene peab ka ennast armastama. Kolmainsus annab monoteismile mingi väikese polüteistliku joone - ühes on paljusus. Mõned usulised liikumised eitavad kolmainsust (N: Jehoova tunnistajad, mormoonidel on eri õpetus). Kolmainsusõpetuse järgi vaadatakse, kas usulahk on kristlik; see on üks põhijoon, peab kindel olema. Tahtevabaduse küsimus. Sotimaalt tuleb Rooma munk Pelagius, kes ütleb, et kõik on inimese enda teha - inimene valib kas õndsuse või hukatuse. Augustinus vastandab sellele ettemääratuse ehk predestinatsiooni õpetuse - inimene on juba enne sündi määratud õndsusesse või hukatusse. 7 Kahekordne ettemääratuse õpetus - määratud ette enne sündi ja elus. Calvinil hiljem ka samad predestinatsiooniõpetused. Ettemääratus peab väljenduma inimese aktiivsuses, sotsiaalses aktiivsuses.
annaabi.ee 
