ludo mentis aciem, mänguga vaimu teravust, egestatem vaesust potestatem rikkust dissolvit ut glaciem. sulatab nagu jää. Sors immanis Loterii, hiiglaslik et inanis, ja mõttetu, rota tu volubilis, sina meelevaldne ratas, status malus, halb seis, vana salus tühine õnn semper dissolubilis, alati kaduv, obumbrata on varjatud et velata ja peidetud michi quoque niteris; minule ka sära; nunc per ludum nüüd läbi mängude dorsum nudum oma palja selja fero tui sceleris. toon sulle peksule. Sors salutis Õnne ja et virtutis heaolu loterii michi nunc contraria, on mulle nüüd vastupidine, est affectus antakse et detectus ja võetakse semper in angaria. alati kitsikuses. Hac in hora Sellel tunnil sine mora ilma viivituseta corde pulsum tangite; puudutage pillikeelte rütmi; quod per sortem kuna läbi loterii sternit fortem, purustatakse ka tugev mecum omnes plangite! nutke kõk koos minuga!
teeb. 1 Sisu kokkuvõte Raamatus kirjutatakse vägivallast ühe Rootsi poisi elust. Peategelase kodusest vägivallast ning ka väljaspool kodu koolis. Eriku isa peksab teda julmalt iga päev erinevate vahenditega. Kord on peksuks mõeldud riidehari, teisel korral kasevits või kingalusikas. Kõige hullem peksuriist oli koerapiits, mis oli nahast punutud jämeda käepidemega ning peenikese piuga, mis lõppes metallist karabiiniga. Tänu isa peksule on ta aga vägagi vastupidav ning mõnes mõttes tänu sellele on ta ka koolis kamba juht. Kambas oli põhiline märkija füüsiline jõud ning päris tihti kolkisid nad kellegi läbi kui nood kamba käsku ei kuulanud. Kamp tegeles ka oma niinimetatud ''äriga'', milleks oli plaadipoodidest varastamine ning hiljem varastatu soodsamalt müümine. Kuid sellega jäi ka nende kamp lõpuks politseile vahele. Ülekuulamisel pöördus õnn aga Eriku vastu ning kuna
Maurus ,,Härra Mauruse majas peavad kõik tõtt rääkima.", ,,Inimene sureb, raamat mitte.", ,,Pidage meeles, mis härra Maurus ütleb, ja tema teab, mis ta ütleb." III osa. Võitlus ühiskonnaga. Inimene ja revolutsioon. 1905-1907. Indrek, Kristi, Mari. Toetub 1905. aasta revolutsioonile. Indrek elab linnas ja võtab osa ka revolutsioonist, kuid pettub selles. Kohtub Kristiga, kelle isa tegeles revolutsiooniga. Vargamäel võetakse Andres ja Ants kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Indrek läheb neid vabastama. Linna tagasi jõudes läheb sadamasse sest Kristi pidi minema Ameerikasse kuid see hüppab üle parda ja sureb. Indrek annab ema palvel talle üledoosi ja Mari sureb. Põhirobleemid: 1) Koos armastusega sureb osa inimesest. 2) Kõikidel tegudel on tagajärjed. Kuidas mõjutas 1905
a.j Olulisemad kaubad olid nahk, karusnahk (ostjaks rooma armee). Vili,kui oli suitsetatud, siis säilis paremini. Eksporditi palju. Kaupadest olid veel populaarsed merevaik, mesi ja vaha. Mee varastamise eest sai surmanuhtluse. Vahast tehti küünlaid ja neid kasutasid katoliku kiriku nunnad. Anna hinnang Põhjasõja järgsele Vene ajale Olukord parem kui Rootsi ajal. Mõisnikele tagastatakse mõisad, talupoegadele kõik õigused. Talupoegade olukorra paranemine: ülemmääär peksule, kauplemisõigus, õigus vallasvarale, ülempiir koormistele, pärandub kasutusõigus,õigus mõisnike peale kaevata. Mis põhjustel hakati Eesti aladel tegelema viljakasvatusega Viljakasvatuse avastamine tagas parema elatusvahenditega varustatuse ning inimesed võisid jääda paikseks. Selleks, et saak oleks pidevalt hea tuli rajada uusi põllumaid ja metsi põletada. Maaviljelusest saadav toit oli tulusam , kui küttimisest saadav. Vahel ei saadud küttimise käigus midagi
Prantsuse revolutsiooni kandvad ideed. Ennekõike levisid rikkaste mõisnikke hulgas. Tööstusrevolutsioon - väga kiired ühiskondlikud muutused (mässud, revolutsioon, anarhia), väga kiired tehnoloogia muutused. Mässud, anarhia, revolutsioonid Ühiskondade eesmärk on olukord stabiliseerida ja lepitada rahvast. Talupoegade olukorra paranemine: Riia kindral kuberner 1765 John Brown, rahvuselt iirlane. Annab välja positiivsed määrused: Õigus vallasvarale; kauplemisõigus; ülemmäär peksule – 30 hoopi – oli mõisnikke, kes peksid oma talupojad surnuks; taastatakse linnakodaniku õigused – peale Põhjasõda on mõisnike võim nii suur, et linnakodanikud ka peavad töötama; “Kohtuõigus” – nende mõisnike peale on õigus kaevata, kes rikkuvad neid määruseid. See on jutumärkides, sest talupojal oli suhteliselt problemaatiline minna ja kaevata mõisnikke peale. Sest
Muutuste taustasüsteem • Reisimine 17-18.sajand o Läänes mõisnik rikas, talupoeg vaene o Idas mõisnik vaene, talupoeg pärisori • Elustandardite tõus/orjatöö vähetootlik • Levivad valgustusideed - humanism ja romantist • 1750 Inglismaal tööstusrevolutsioon 1762-1796 aeg Katariina II ajal Seadused: • 1765 Browni määrused o Kinnitati õigus vallasvarale o Õigus müüa ülejääke o Peksule seati ülempiir 30 hoopi o Koorimiste ülempiirid o Linnakodanike õigused • 1802-1804 – “igaüks” o Koorimised o Peksul ülempiir 15 hoopi o Vallakohtud • 1816,1819 – pärisorjuse kaotamine o Maa mõisnike oma, talupojad rentisid o Isikuvabadus – liikuda võis kubermangu piires o Paljud talupojad hakkasid saunikeks o Perekonnanimede panemine
kasvab noor tütar Kristi. Toda huvitavad kõiksugu salajased ja revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks, ta on idealist. Ilu on tema meelest selles, kui ta kannab salaja ringi lendlehti, saab linnaväljakul haavata ja teeb sada ringi linnas enne kui koosolekule läheb.. noh jälgede segamiseks. Vargamäel võetakse Andres ja Ants (veel üks poeg) mingi kahtlase kaebuse pärast kinni ja viiakse peksule. Ants tapetakse põgenemiskatsel, Andres saab häbistavad 15 vitsahoopi. See jama oli sellepärast, et kunagi oli Ants välja mõelnud Vargamäe Vabariigi - tema oma pisikese mänguriigi. Absurd. Indrek läheb vabrikutöölistega kaasa maale rahvast "vabastama", mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises. Tema ja teise algataja juttu ei panda mikski, mehed tahavad ainult lõhkuda. Indrek jääb kambast maha, elab mõnda aega kodus. Temast saab põrandaalune. Linna
annaabi.ee 
