Kui pimedalt õnnestus veel varastada midagi, siis preestrilt oli see peaaegu võimatu, sest temal oli silmanägemisega kõik korras. Preester andis Lazarole kõige halvemaid toidupalakesi ja neid ka nii vähe, et kõhu täis saamisest ei saanud unistadagi. Lazaro ei julgenud endale uut peremeest ka otsida, sest ta kartis, et uus peremees võib veel hullem sattuda. Preestri juures sai siiski aeg ajalt ka kõhu täis süüa peielauas. Lazarole hakkas inimeste suremine meeldima, sest siis sai kõhu täis süüa peielauas. Ta mõtles vahepeal ise enda surmale, aga endale kätt külge panema ta ei hakanud. Preester elas väga vaga elu nii, et kodus ei olnud kunagi midagi head ja paremat, õigupoolest polnud toitu pea üldse kodus. Ainult ühes kirstus, hoidis peremees leiba. See kirst oli aga kogu aeg lukus, kui peremees ära oli. Ühel päeval katelsepp andis võtme, mis sobis sinna lukuauku. Nüüd sai Lazaro
lõbusasse olekusse jääb." ,,Siiamaani on lõunamaades alkoholitarbimise kultuur teistsugune kui meil. Seal juuakse kuni kaks klaasi veega lahjendatud veini õhtusöögi kõrvale, et maitseelamust parandada. Meie ühiskonnas juuakse peamiselt selleks, et purju jääda." ,,Ühest joomapühast teiseni, aastast aastasse, lausa kirstuni välja, me joome ja joome. Ning ka surma puhul, isegi kui juhtud olema surnud maksapuudulikkusesse võetakse peielauas mälestuseks pits." ,,Alkoholi tarbimine on tihedalt seotud ühiskonna tavadega. Eestlased pruugivad põrguvett kõikvõimalikel tähtpäevadel, bankettidel, firmasisestel üritustel, ka õhtusöögi kõrvale. Isegi lähedase isiku manalasse varisemisel ei kohku omaksed peielaua ääres viinapudeli korki pealt keeramast." ,,Kuigi alkoholi müük on eri riikides erinev, peaksime siiski endilt küsima, kui raske on Eestis alaealistel akoholi osta. Ei ütleks, et üldse on. Loomulikult on sadu
Ullo oli saanud mürgituse. Ta andis Jaagule vihiku, kuhu oli kirjutanud Jaagu kirjutatava Ullo biograafia jaoks veel lisa. Ullo käitus väga paranoiliselt ning lähkudes rääkis Jaak Ullo arstiga. Ta sai teada, et Ullol on nõrk süda ning kalduvus skisofreenia poole (on näinud nägemusi, hallutsinatsioone). Mürgitus oli Ullo meelepete ja paranoia. Mõne päeva pärast Ullo surigi teise südameinfarkti tagajärjel. Peielauas tuli välja, et Ullo taheti üles anda, kuna arvati, et ta olevat varastanud. See oli aga vale, sest Ullo, kes oli laohoidjaks saanud, ei kasutanud kartoteeki vaid oma mälu. Lao kontrollimisel selgs, et midagi polnud kadunud, kuid Ullo tuli ikkagi töölt ära. Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks
röstsaiu, kuumi rooge, pakuvad kohvi jne. Osades restoranides, brasseriides ja kohvikutes on lauateenindus ja ainult salatid on serveeritud Rootsi lauana. Rootsi laud võib koosneda ainult külm-, järelroa- või kohvilauast, ülejäänud toite serveerivad kelnerid ja ettekandjad. Toidud on laual vaagnates, tirinates ja muudes serveerimisnõudes. Toitu tõstavad vaagnatelt lauasistujad ise. Teenindajad võivad valada jooke. Kasutatakse pulmalauas, peielauas, gruppide teenindamisel. Külmad toidud on vaagnatega külaliste saabudes laual, soojad toidud tuuakse teenindaja poolt taldrikul või serveeritakse vaagnatelt. Joogid võivad olla laual või serveerivad neid teenindajad. Kasutatakse pulmapidudel, peietel, turismigruppide teenindamisel jne. Taldrikuteenindus - road vormistatakse valmisportsjoniks taldrikule köögis ja kelner serveerib need kliendile paremalt poolt. Eeliseks on, et kelnerid saavad kiirelt teenindada korraga palju
Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar. Krõõda neljas laps ei tahtnud kuidagi tulla, suure valu ja vaevaga ja seekord siiski kauaoodatud poeg. Krõõt ei pidanud enam vastu ning heitis hinge. Kõik olid kurvad, Mari võttis perenaise ameti üle ning tegutses. Peeti uhked matused, isegi naabrimees aitas ning tegi soosilla tee paremaks. Peielauas aina meenutas, kui ,,Väärt eit" ikka Andresel oli. XVIII Mari toimetas nüüd igapäev talus. Jussil oli saunas üksi igav, kuid Mari ei tulnud. Külaski liikusid jutud, et Mari nüüd peremehe juures. Jõulu keskmisel pühal läks Mari koos Andresega kirikussegi, eelmine päev oma Jussiga minna ei saanud. Juss käis naist ikka palumas, aga ei saanud tulla. Pearugi sai peksa selle eest, et Andresega Marist rääkis, kaebas Andrese kohtussegi. Naabrimees sai karistuse
kalmul ja meenutakse kadunut, mõnes kohas ka süüakse-juuakse kalmul (Torp-Kõivupuu 2003: 145). Ateistliku ideoloogia tõttu muutus ka peiete tähtsus. Inimesed kogunesid peielauda, et süüa-juua ning rääkida. Peiete keskpunktiks sai viin, mille tähtsus ei ole kadunud tänapäevani. Kristlikud 13 kaanonid ei luba alkoholi peielauas, sest käesolevale matusetalitusele on tähtis mitte söök ja jook vaid palvetamine, mis juba iseenesest ei ole ebakaine olekuga ühtesobiv. Alkoholitarvitamise kombe hakkas levima pärast Teist maailmasõda ( 2004: 228).. Ammune vene peiete peatoit oli kutja, mis valmistati nisu- ja odrateradest ning meest. Terad sümboliseerisid peidetud elu ja usku tulevasse elluärkamisse ( 2004: 227), mesi sümboliseeris maiuspala, millega naudisklevad jumalakartlikud hingede taevariigis.15 Lisaks
Oli personaalne hüvastijätt, kuna matustel oli juba palju rahvast koos. Eriti setu kultuuuris käib sellega kaasas andeks palumine surnu käest, lepituse otsimine. - Looma tapmine, kaugemas minevikus käis matusega kaasas vereohver, tapeti loom. See komme on aja jooksul taandunud aina väiksemaks ning praeguseks on peaaegu kadunud. - Peiesööming (ohverdus), praeguse ajani oluline matuse osa, ilma milleta matused ei ole mõeldavad. Peielauas on surnule tühi koht Matuseriided Matuseriided on varem kas kindlaks tehtud või juba valmis pandud: setu 80%, Võru 74% Ei tohtinud olla sõlmesid, vahel kasutati ühe siirderiituse riideid ka teises siirderiituses, näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa
Osaliselt teenindab end klient ise. Variandid: Rootsi laud võib olla ühendatud osalise lauateenindusega. Teenindajad pakuvad jooke, toovad röstsaiu, kuumi rooge, pakuvad kohvi jne. On lauateenindus, aga salatid võivad olla serveeritud rootsi lauana. Toidud võivad olla laual vaagnatel, tirinates ja muudes serveerimisnõudes. Toitu tõstavad lauasistujad ise. Teenindajad võivad valada jooke. Sellist osalist teenindust kasutatakse pulma- ja peielauas ning gruppide teenindamisel. Külmad toidud on laual vaagnatel, soojad toidud tuuakse teenindaja poolt taldrikul või serveeritakse vaagnatelt. Joogid võivad olla laual või serveerivad ka neid teenindajad. Kasutatakse pulma- ja peielauas ning turismigruppide teenindamisel. Taldrikuteenindus. Road on pandud köögis taldrikule valmisportsjonina. Kelner serveerib need kliendile paremalt poolt.