ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi. Helitule häälikule liitub -ki: kottki, palkki, leibki, kukkki Liitsõnade kirjutamisel sõnade kirjapilt ei muutu: raud+tee, kuld+sõrmus, umb+kaudu, raud+tara. Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks; leib+kond, ring+kond, jalg+si, varg+si.
Kui 2018. aastal raiuti 12,7 miljonit tihumeetrit puitu, siis 2019. aastal raiuti 11,3 miljonit tihumeetrit puitu. 6. Millist puitu kasutatakse: paberit, mööblit, sauna ehitamisel, parketis, pelletid. Saun ja mööbel - Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust. Mööblit tehakse veel ka jalakast: jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri. Kasest: aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle
tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna sees: Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž). Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel gi. Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. TÄHEORTOGRAAFIA Erandina võib helitute häälikute kõrval
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g:
- l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel: - Sõna sees kirj helitute häälikute kärval k, p, t:kopsik, kaske, pehkima - Vastavalt sellele reeglile lirj sõna lõpus helitu hääliku järel rõhuliide ki:kasski, haabki - Helilisele häälikule liitub-gi: vihmgi, kanagi, kohvgi -4 erandit, mil helitu hääliku kõrvale kirj g, b, d - Liitsõnade kirj sõnade kirjapilt ei muutu: raudtee, kuldsõrmus - Ka sõna lõppu lisanduva liite korral jääb sõna kirjapilt muutumatuks:leibkond
võivad hakata lekkima. Punnid on kanuu seinas pikikiudu ja ka see soodustab vee läbiimbumist. Aegade jooksul tõrvamata puu pealispind mõnevõrra pehastub ja see soodustas kanuu põhja kulumist, sest paati tuleb tihti maad mööda lohistada. Tõrvamine kaitseb selliste asjade vastu. Seestpoolt kanuud tõrvata ei tohti, esiteks sulab tõrv kuuma päikese käes pinnale ja hakkas määrima, teiseks ei võimalda kahelt poolt tõrvatud sein puidu õhkkuivust ja see hakkas mõne aasta pärast pehkima. 12 4. Mõla Mõlale on erilisi nõudeid. Mõla peab vastama kalamehe kasvule, s.o olema 150-160 cm pikk ja hästi töödeldud pealispinnaga (et peened võrguniidid mõla taha kinni ei jääks). Mõla
Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks puit just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest. 2 PUIDU KUIVATAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist
omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. (Helitud häälikud on: b, p, d, t, g, k, s, h, f, s, z, z.) Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, zahhki, seffki, dusski, Almazki, beezki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1
annaabi.ee 
