Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjuslikku
detailne ajakäsitlus. Samaya- kõige väiksem selgelt mõõdetav ajaühik. Korrutades see samaya x 256 x 17 = hingetõmme. 2 hingetõmmet x 7 x 7 x 38,5 = 24 min. puNya ja pApa. puNyat võib olla kahte sorti. Sündimine taevas ei vii kirgastumisele lähedamale. On olemas ka sellist pApat, mis toodab lihtsalt pälvimusi. Karmakäsitlus on dzainismis erinev kui teistes india filosoofiates. Dzainistlikus käsitluses karma ei ole reegel, mis iseloomustab maailma tomimist, vaid peenmateeria osakestest koosnev nähtus. Seetõttu saab karma nii öelda reaalselt eksisteerida. Eristatakse kolme tüüpi karmat. Aeg oluline, mille jooksul karma mõjub. Siis, mis viisil. Kaheksa karma põhitüüpi. Tarkust, teadmisi takistav, tundeid loov, eluiga määratlev, keha loov, staatust määratlev. Inimene ei pääse ligi ülimale teadmisele, mis tal olemas on. Oluline karma puhul, kui palju osakesi, milline nende loomus, milline nende tulemus. On karmat, mis ei pruugi aktualiseeruda
igast inimesest kiirguvad emotsioonide, teadvuslike ja alateadlike soovide vibratsioonid, mis sisenevad ümbritsevate inimeste tsakradesse. See tähendab, et me kõik oleme energeetiliste väljade puntras. Meie tsakrad võivad püüda teise isiku valu, viha, kadeduse, saada võõra programmi ja teiste mõtete järgi elada. Peenkehade side toimib läbi tsakrade, mis aga juhivad füüsilise keha (kõikide organite ja elementaarsete komponentide) funktsioone paljude peenmateeria energeetiliste kanalite järgi. Kanalid koosnevad astraalenergiast ja näevad välja nagu tühjad torud, kus tsirkuleeribki energia. Erinevate andmete järgi on inimesel 72000 kuni 350000 niisugust kanalit, põhilised kolm aga on: * Keskmine vertikaalne (joogas nimetatakse seda «Susumna») * Vasak vertikaalne (joogas nimetatakse seda «Ida»; see asub keskmisest kanalist vasakul) * Parem vertikaalne («Pingala»; selle asukoht on keskmisest kanalist paremal)
Käbinääre on koht, kus vaim saab avaldada otsest mõju kehale, vallandades animaalsed vaimud, mis viivad teateid keha eri osadesse. Käbinääre on ainus aju organ, millel pole paarilist. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Gassendi vastuväited interaktsionismile: 1)interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2)ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. AGA kuna vaim ei jagune osadeks ja on ulatuseta, ei saa interaktsioon toimuda. *Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat.
seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale.
V – vaimuseisund, F – füüsiline seisund. Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). Keha-vaimu probleem. Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria (“õrn tuul”), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited. Pierre Gassendi:1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi; 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Vastuväiteid kartesiaanlikule dualismile (ja vastuseid). 1. Interaktsiooniprobleem - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 2
F füüsiline seisundNäiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2). 114. Keha-vaimu probleem Interaktsionism tekitabki klassikalise keha-vaimu probleemi: millises seoses on omavahel keha ja vaim? Kuidas nad saavad interakteeruda? Descartes ei selgita, kuidas interakteeruvad animaalsed vaimud ja vaimne substants. Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria ("õrn tuul"), on tegu ikkagi mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon eeldab, et mingi kehaosa on ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda 115. Parallelism ja okasionalism