gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi pinnale. 9 LASER/LED-PRINTERID Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis. Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt, kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise
töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.). (1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile
kaubaliini kõrval, peal või all ja kood liigutatakse nende lugemisulatusse. CCD-lugejad on võimelised lugema koodi kuni 10 cm kauguselt, sõltuvalt koodi tihedusest. On olemas CCD-lugejaid, mis loevad ka kahemõõtmelist koodi. Sellise koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada risti üle koodi. Laserlugejad Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiir liigutatake võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi ta saab juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse filtriga kaitstud valgustundlikule sensorile. Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir ei peegeldu läikivatelt pindadelt ega satu sealtkaudu inimese silma. Ainiti lugeja valgusallikasse vaatamine on silmadele siiski kahjulik.
elementide eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil
eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas
eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil pealekandmisseadmes. Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele.
eksponeerimine ja seejärel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nähtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Akustooptilises kallutussüsteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile toimub punktis 6. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas
Laserprinteri tööpõhimõte 1 termilise kinnistuse plokk, 2 trumli pinda valgustav lamp, 3 tooneri puhastusmehhanism, 4 tooneripulbri väljaheitepaik, 5 laadimisseade, 6 koht trükielementide kandmiseks paberile, 7 standardelementide eksponeerimisseade, 8 paberi sööteseade, 9 paberirull, 10 tooneri pealekandmisseade, 11 skaneeriv laserikiir, 12 laser, 13 modulaator, 14 peegelprisma, 15 arvuti andmesisend. 1.7.3 Võrguseadmed Arvutitevahelises sides on ette nähtud50 kasutada seitset ühenduskihti, millest igaühes töö- tab mingi programm või seade. Üks programm või seade suhtleb teise omataolisega ainult temale määratud kihis, näiteks füüsilises kihis suhtlejad ei tegele üldse võrguliikluse sisuga, selle pakettideks jaotamisega, võrguaadressidega. Võrgukihis aga ei tegelda liikluse edasta-
dekoodrile. Vöötkoodilugejaid liigitatakse kasutatava tehnoloogia järgi laserlugejateks ja pildilugejateks. Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiirt liigutatakse võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi saab ta juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse valgustundlikule sensorile, mis on kaitstud iltriga, millest pääsevad läbi vaid sobiva lainepikkusega kiired.
annaabi.ee 
