Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur? Marianne Kangur Kahesuunaline peegeldustegur Aluspinnalt võib kiirgus peegelduda eri suundades erinevalt. Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas.
Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja
simuleeritud tulemus Smithi diagrammil Joonis 4. S11parameetri sõltuvus sagedusest Kokkuvõte: Käesoleva töö käigus tutvusime programmiga AnsoftDesignerSV, Smithi diagrammi kasutusvõimalustega ning mikroribaliinidega. Ülesandeks oli sobitada koormus 5.0 GHz juures, kasutades veerandlaine transformaatorit. Vaadates viimaseid graafikuid, võib sobituse tulemusega rahule jääda. On näha, et koormuse impedans on peaaegu z = 1 + j0, mis tähendaks, et peegeldustegur oleks võrdne 0'ga. Sel juhul kogu langenud võimsus neelduks koormuses.
● Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. ● Metallide seas on hõbedal samuti kõrgeim soojusjuhtivus ja üks kõrgemaid peegeldustegureid (spektri nähtavas osas on alumiiniumil veidike parem peegeldustegur, hõbe peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust). Hõbeda säravvalge läike põhjustab elektronkonfiguratsioon, mille tulemusena peegelduvad kõik elektromagnetlained, mille lainepikkus on üle 300 nanomeetri. Seetõttu peegeldub tagasi kogu nähtav valguse spekter, mis moodustabki valge värvuse. Hõbe Kasutamine ● Hõbe kui valuuta ● Ehte- ja lauahõbe ● Fotograafia ● Riietus ● Toidus
(täieliku murdumise nurk). On teada, et polariseeritud valgus, mille polarisatsioonitasand langeb kokku langemistasandiga, läbib sellise akna peegelduskadudeta. Niisiis võimaldavad sellised aknad vähendada peegelduskadusid ja põhjustavad genereeritud kiirguse lineaarse polarisatsiooni. Nõguspeegel ja tasapeegel moodustavad lahtise resonaatori. Need peeglid on kaetud mitmekihilise dielektrilise kattega, mistõttu on neil suur peegeldustegur (98,99%) ja väga väike neeldumistegur. Läbipaistvuse tegur peeglil pole suurem kui 0,1%, peeglil aga umbes 2%. Viimase kaudu väljub valgus laserist. Peeglite nimetatud parameetrid saavutatakse lainepikkusel, millel laser töötab. 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil Teooria Väikest osakest läbimõõtu määratakse valguse difraktsiooni mõiste abil. Valguse
H = h H 0 e -z Kui pinna ebaühtlused h on jagunenud gaussi jaotuse järgi h , avaldub peegeldustegur avaldub . Võrdsustades need 2 avaldist ja asendades 0 keskväärtuse ümber deviatsiooniga Kui laine läbib materiali, siis mõjub talle sumbuvus
Maapinnale jõudev päikesekiirgus jaguneb: 1)OTSENE KIIRGUS see on osa Päikese kiirgusenergiast, mis jõuab Maale peaaegu paralleelsete kiirtena päikeseketta suunast. Tähis : S;S´ 2) HAJUS KIIRGUS see osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris. Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa päikesekiirguse summa. Tähis Q Albeedo e peegeldustegur arv, mis näitab kui suure osavõi mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus Rk peegeldunud lühilaineline kiirgus Biomass=Produktiivsus
sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon Kliima on atmosfääri seisundite statistiline kogum, mis mõjutab mõne aastakümne jooksul süsteemi ookean-maismaa-atmosfäär" (A. Monin) 1. Iseloomustage lühidalt litosfääri kliimasüsteemi komponendina. Litosfääri reljeef mõjutab õhumasside liikumist (mäestikud jne). Päike soojendab maapinda ja osa kiirgusest läheb atmosfääri tagasi, osa neeldub maapind soojeneb. Peegeldustegur sõltub suuresti pindmise kihi niiskusesisaldusest (murenemine, mulla teke, erosioon, kõrbestumine) 2. Iseloomustage lühidalt krüosfääri kliimasüsteemi komponendina. Mõjutab kliimat ("külmamahtuvus", albeedo, mõju atmosfääri tsirkulatsioonile, magevee hoidla jne.) lumi peegeldab. Reageerib (tundlikult) kliimamuutustele. Salvestab kliima- ja keskkonnamuutuste infot Hea kiirguspeegeldaja ning halb soojusjuht. 3
IRM0110_06_maxwll.pdf 4. Pindeffekt. Pindkihi sügavus. Elektrijuhi pindtakistus. Lisa_laine reaalseskeskkonnas.pdf lk 7 4. EM-LAINED KAHE KESKKONNA PIIRIL Peegeldumine-murdumine.pdf 1. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine kahe dielektrilise keskkonna piirile. Fridolin ptk 8 2. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine elektrijuhi piirpinnale. 3. Tasapinnaliste EM-lainete peegeldumine ja murdumine kahe dielektrilise keskkonna piirpinnal. Peegeldustegur. Läbimistegur. 4. Täielik sisepeegeldumine. Kriitiline nurk. 5. Täielik läbimine teise keskkonna sisse. Brewsteri nurk. Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4
omadused. Seadus väljendub valemis. A=log10(I0/I) = ε*c*L Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. V: Insolatsioon e pealelangev päikesekiirgus on igas Maa punktis määratud pealelangeva kiirguse nurga ja kestvusega (geograafilise laiusega) Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Aluspinna albeedo (peegeldusvõime,peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe 13. Maa kiirgusbilanss. V: kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 12. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel)
2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3. Väljenda FS kõvera algtõusu läbi mõistete kiirgushulk, kadu ja FS kasutegur. 4. Millistest faktoritest sõltub koosluses/ökosüsteemis neelatud päiksekiirguse hulk? Lehestiku pindala ja struktuur (kaldenurk päikese suhtes), koosluse peegeldustegur (albeedo). 5. Mis on lehepinnaindeks. Joonista selle aastaringne käik okas/lehtpuumetsas ning energiavõsas. Lehepinnaindeks LAI Lehtede pindala/kasvukoha pindalaga 6. Miks on varakevadel suurt lehepinda omada taimele kasulikum kui sügisel? Katsed näitavad, et parasvöötmes on varakevadel neelduv kiirgusenergia hulk suurem, kui hilissügisel. 7. Joonista ühele graafikule tiheda puistu ühe lehe ning kogu taimekoosluse kiirguse neeldumine sõltuvalt puistu LAIst
läbipaistvat joont pilvedest raske eristada. (http://www.atoptics.co.uk/halo/parcirc.htm) PEEGELDUS Valgus peegeldub klaassiledalt veelt samamoodi kui peeglilt. Tuulevaikse ilma korral näeme peegelsiledalt veepinnalt vastaskalda peegelpilti - majade katused ja puude ladvad asuksid nagu allpool. Kui veekiht on õhuke, on näha veekogu valgustatud põhja. Kiirte langemisnurga kasvades kasvab ka vee peegeldustegur, 80° all langenud valgusest peegeldub juba pool tagasi. Loojangueelse Päikese peegeldus siledalt järvepinnalt tundub sama hele kui horisondilähedane Päike ise. Laitmatult sile veepind on haruldane, vähimgi pinnavirvendus viib Päikese peegelkujutise laiali. Veidi tugevama tuulega on veepinnal näha loojuva või tõusva Päikese helkivat rada. Raja keskkoht on kõige heledam, mida kaugemale raja teljest, seda juhuslikumaks muutuvad heledad sähvatavad peegeldused
24 bits per sample. 48kHz viitab Sampling-ule (signal processing) - it is the reduction of a continuous- time signal to a discrete-time signal. A common example is the conversion of a sound wave (a continuous signal) to a sequence of samples (a discrete-time signal). 48kHz @ 24bit tähendaks, et tegemist on HD audioga. 41.Milleks on vajalik liini sobitamine, mida sobitus tähendab, peegeldusteguri mõiste Peegeldustegur on peegeldunud kiirgusvoo või valgusvoo ja langeva voo jagatis antud tingimustel. Γ = valgusvoog / langev voog Kui allikas ja koormus ei ole sobitatud, siis nende ühenduspunktis tekib „kaja“ ehk osa allikast koormusesse liikuvast nn langevast signaalist a peegeldub ühenduskohast tagasi • Üldjuhul tekib peegeldusel ka faasinihe φ ja seetõttu on peegeldustegur Γ tavaliselt kompleksne suurus. Peegeldusteguri moodul |Γ| näitab
2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid on orienteeritud kindlas suunas. 3)Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kritalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaas). Amorfsete
Merepinna mõju raadiolokaatori tööle. Asugu antenn punktis A, mille kõrgus merepinnast on h 1. Antenni kiire laius püsttasandis on θ. Asugu objekt antennist kaugusel D, punktis C, kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad nad punkti C erinevas faasis kui otse sinna jõudnud raadiolained. Kui merepind on sile, siis peegeldustegur on 1 ja raadiolained jõuavad punkti C samas faasis ning võimsused summeeruvad: Geomeetrilise optika seaduste järgi peegeldumise faas muutub 180 o ning võnkumised jõuavad punkti C vastandfaasis, mis tähendab, et resulteeriva välja tugevus võrdub nulliga. Samuti on võimalikud kõik vahepealsed juhtumid. Kõik oleneb objekti kaugusest, antenni suunakarakteristiku laiusest püsttasandis ja antenni kõrgusest. Objekti peegeldusomadused
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. 3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel
kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall. Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus.Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne materjal võib olla anisotroopne. Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähikorrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda
udus)). Kvantitatiivselt kirjeldab valguse nõrgenemist Bouguer' seadus. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus · Otse- ja hajuskiirguse summa Q=S'+D Otsekiirgus - kiirgus, mis langeb vaatluskohale (maapinnale) Päikeselt paralleelsete kiirte kimbuna Hajuskiirgus - kiirgus, mis langeb vaatluskohale (maapinnale) peale hajumist Aluspinna albeedo (peegeldusvõime, peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe *Insolatsioon - atmosfääri välispinna ruutmeetrile sekundis langev päikeseenergia hulk. Valguse all mõistame kiirgust, mis on võimeline ergutama silma võrkkesta ja tekitama valgusaistingu. Soojuskiirgust mõõdame füüsikaliste suurustega (näit. W/m²). Valgust tuleb mõõta ühikutega, mis lähtuvad inimsilma tundlikkusest. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %
hulk, mis jõuab ühe päeva jooksul ökosüsteemi autotroofse kihini varieerub 100800 cal cm2 (parasvöötmes). 1 k(k)alor on soojushulk, mis on vajalik 1 g (l) vee soojendamiseks 1ºC võrra. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Mõningate pindade peegeldustegur Pinnas Peegelduste Lumi Peegeldustegur gur Niiske muld, hall 0,09 Jää 0,50 liiv Vaba veepind 0,10 Paakunud 0,60 sõmerlumi Kuiv muld 0,14 Vana lumi 0,70 Kuiv hall liiv 0,18 Värske 0,82 helveslumi Kuiv valge liiv 0,40 Värske 0,88
annaabi.ee 
