x kuulajat on kerge häirida x kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks: x ärge teeselge mõistmist x ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on x varieerige oma vastuseid x keskenduge tunnetele x valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna x kasutage empaatilist hääletooni x püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas x vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad x peegeldage rääkija ressursse x peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu x peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. Alistumise-kehtestamise-agressiivsuse telg: x Alistuv käitumine inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad
Olge teadlik enda tunnetest ja kehalistest reaktsioonidest Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks: Ärge teeselge mõistmist Ärge öelge kõnelejale, wt te teate, mis tunne tal on Varieerige oma vastuseid Keskenduge tunnetele Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna Kasutage empaatilist hääletooni Püüelge konkreetsuse ja olulise suunas Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad Peegeldage rääkija ressursse Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul Peegeldavat kuulamist vajate väga mitmetel juhtudel: Enne, kui asute tegutsema Enne, kui asute vaidlema Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist Kui teine kasutab rääkides koodi Kui teine tahab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda Otsese vastastikuse puhul
kuulaja teadvusest mööda minna, kuid siiski käivitada tema kehas vastuse. Kui oled rohkem teadlik sellest, mida su keha kogeb, saad paremini märgata ka seda, mida tunnevad teised inimesed. Kuna kehaasend ja liigutused näitavad inimese tundeid, siis soovitavad terapeudid ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi peegeldamisel olema ettevaatlik, et mitte mõjuda kohmakalt või tundetult. Peegeldage tunded saatjale tagasi Peegeldava kuulajana püüate kõnelejale kehakeele kaudu saaduid tundeid talle oma sõnadega tagasi peegeldada. Püüdes sõnadesse panna seda, mida teine teie arvates tunneb, saate kontrollida oma arvamuse õigsust ning lasta rääkijal oma tunnetest teadlikumaks saada. Peegeldamine julgustab ka teist oma tunnetest rääkima ning annab tunde, et teda on mõistetud. Selge, kuid segadusseajav keel
Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist; Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on; Varieerige oma vastuseid; Keskenduge tunnetele; Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna; Kasutage empaatilist hääletooni; Püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas; Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad; Peegeldage rääkija ressursse; Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu; Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil
Kuidas peegeldamisoskusi lihvida Juhtnöörid paremaks kuulamiseks: 1) Ärge teeselge mõistmist. 2) Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on. 3) Varieerige oma vastuseid. 4) Keskenduge tunnetele. 5) Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna. 6) Kasutage empaatilist hääletooni. 7) Püüd konkreetsuse ja olulisuse suunas. 8) Vastused ärgu olgu dogmaatilised (поверхностный), vaid kindlad. 9) Peegeldage kõneleja käsutuses olevaid ressursse. 10) Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes. 11) Leppige sellega, et kõik vestlused ei ole lõplikud. 12) Peegeldage lühikeste suhtlemiste ajal. Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei näita täpselt arusaamist teisest. Vahetav vastus - kui kuulaja peegeldab teise inimese jutu sisu ja tundeid umbes sama intensiivselt, kui neid väljendati. Lisav vastus - kui kuulaja annab mitu vahetavat tüüpi vastust ja liigub sellest, mida rääkija
või näib rääkija olevat teema kohta kõik ära öelnud). Oluline on, et peale ümbersõnastamist tuleb teha paus, et anda jutujärg agressiivsele kliendile. Ümbersõnastamine võimaldab kontrollida arusaamist ning väljendada hoolivust. Tunnete peegeldamine- oma arusaamise väljendamine rääkija tundeseisundist ja selle tugevusest: -See teeb sind... (kurvaks.) -Sa oled ise ka... (õnnetu). Peab peegeldama rääkija tundeid aktsepteerival moel: -Ma olen sinuga Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes, kui rääkija küsib otse: Mida sina minu olukorras teeksid? Peaks vastama: -Kuidas sa ise näed probleemi lahendamist? Tunnete ümbersõnastamine -tagasi peegeldatakse väljendatud tunne -Ma saan aru, et sa oled väga vihane..,, väga pahane..,solvunud... väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine- oma seesmiste reageeringute põhjal ära arvamine, mida klient öelda tahab (näiteks kui agressiivne klient muutub väga
„maha laadida“. tagakiusamise!“ • Paluge vanemal istuda (istudes on psühholoogiliselt raskem olla ülemäära vihane). „Aga mida sa siis tegid?“ küsisin ma, kuigi ma juba oletasin. • Kuulake kõigepealt ja seejärel peegeldage: „Mulle näib, et te ütlete...“; või „Nagu teie seda „Ma lasin tal end „tühjaks vahutada“. Ta hüppas ringi, röökis mu peale ning saatis mind sinna ja näete...“; „Ma näen, et te olete tõepoolest endast väljas või vihane sellepärast, et...“. Näiteks tänna. Lõpuks ta rahunes. Ma ei osutanud mingit vastupanu. Ega püüdnud ka tol hetkel kaitsta seda,