..................................................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................7 Viited..............................................................................................................9 Sissejuhatus Laste seksuaalne ahistamine nõuab avalikkuse suurt tähelepanu. Oma olemuselt on seksuaalkuritegude ja seksuaalkurjategija isiksuse uurimine kompleksne probleem. Pedofiili seksuaaltegevuse mehhanismi, motivatsiooni ja käitumise mõistmiseks oleks hädavajalik seksuaalpatoloogide, kohtupsühhiaatrite, seksuaalpsühholoogide, kriminalistide ja kriminoloogide ühine tegevus antud valdkonna uurimisel ja Eesti ühiskonnale teadvustamisel. Pedofiilia on seksuaalne kiindumus lastesse. Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia kaefebofiiliat, seksuaalset kiindumust puberteedi-ealisse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka
" Olen kindlalt seda meelt, et antud teemat on eesti ühiskonnas vähe kajastatud. Ei piisa ühest kahest saatelõigust ja paarist artiklist ajalehes, sest muidu võib veel juhtuda see, mida võisime tõdeda meedia vahendusel paar kuud tagasi. Nimelt sattus üks tavaline eesti väikelinna noormees internetis leviva pedofiilia ohvriks, mille tulemusel noormees kustutas oma eluküünla. Kahjuks peame tõdema, et nimetatud noormees ei ole eestis ainuke pedofiili ohver, aga kui palju on tegelikkuses ohvreid, seda ei tea meist keegi. Usun, et antud teemal tehtud saatelõik pani paljusid noori ja täiskasvanuid mõtlema ja märkama ohte enda ümber. Ohte, mis ümbritsevad meid internetilehekülgedel ja seda ka eesti enda noorte lehel www.rate.ee. Kuid see oli kõigest ainult üks saatelõik. Kas sellest piisab, et ära hoida järgnevad tragöödiad? Tänapäeva keskmine eesti noor, kelle elu keerleb peale õppimise ja hobide ka mitmete
sõpradega väga kiiresti ning uurida kerge vaevaga, millega nemad tegelevad. Populaarseim neist on facebook, mida kasutavad maailmas juba kolmveerand miljardit ning Eestis 400 000 inimest, seetõttu suheldakse sõpradega ka tihedamini. Seega info kiire levik võimaldab teada saada üle maailma toimuvaid sündmusi ning soodustab inimestel ka tihedamat suhtlemist. Kuid internetis varitsevad ka palju ohud, mis võivad märkamatuks jääda ja nii võidakse sattuda vale inimese, näiteks pedofiili, otsa, kes kasutab ära lihtsameelseid inimesi ning eriti lapsi, kes ei tee veel heal ja halval vahet. Tõusvaks probleemiks on ka identiteedivargused, näiteks on Eestiski aset leidnud juhtumid, kus võetakse omale mõne teise inimese andmed ja tehakse omale konto ning kirjutatakse kellegi teise nimel laimavaid kommentaare. Üheks ohuks on ka see, et interneti kasutamine teeb elu väga mugavaks ning kuna seetõttu liiguvad
põhjuseks on enamuses majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. Terminil "pedofiilia" on kaks eksitavat kõrvaltähendust. Esiteks, hoolimata selle kreeka etümoloogia-pärasest mõistaandmisest, ei ole pedofiilia mitte laste armastamine, vaid himurus nende järele. Pedofiili ainus eesmärk on lapsi seksuaalselt ahistada. Igasugune hoolivuse, kiindumuse või sõpruse ülesnäitamine ohvri suhtes on selle suhtes alati teisejärguline. Teise terminiga "pedofiilia" probleem on seotud algeliste karikatuuridega, mis on sageli pedofiilide endi poolt propageeritud. "Ma ei karga väikeste laste peale avalikes parkides, ma ei ripsuta tiiba kooripoistega ja ma ei varasta lapsekärudest beebisid: seetõttu ei saa ma olla
jäägid vaid jätab need avalikult Jeffi majja näha. Hayley lahkub, vaatab veel korraks kõlkuvat meest ning läheb koju. See film on läbi aegade minu lemmik. Ta on psühhodeelne ning väga mõjuvõimsa süzeega. Näitlejameisterlikkus on samuti väga kõrgel tasemel ning kuigi see film ei ole olnud eriline kassahitt, on tegu geniaalsusega. Ma soovitan filmi "Hard Candy" (tõlk. Kõva Pähkel) vaadata kõigil, kes vähegi arvavad, et soovivad teada saada pedofiili mõttemaailmast ning arvavad, et taolised inimesed väärivad karistust. Kas nüüd just nii jubedat, kuid siiski.
saavad õppida võõrkeeli ning teisi aineid olles ise mugavalt kodus. See on heaks katsumuseks igale isehakanule, kellel on tahtmist ennast arendada. Pealekauba saab internetist uudisteportaalides olla kursis kõigega, mis toimub maailmas. Info levib väga kiiresti ning äsja juhtunud sündmused kajastatakse kohe internetis. Esineb ka negatiivseid olukordi, näiteks kui ollakse liiga lihtsameelne ja ei olda piisavalt hoolikas, siis võib väga kergesti sattuda mõne petturi või pedofiili ohvriks. On ka selliseid olukordi, kus häkkerid saavad ligi inimeste privaatsetele andmetele, näiteks pangakontole ning siis on tagajärjed väga halvad, sest pangakonto tehakse väga kiiresti tühjaks. Tuleb olla ettevaatlik ja installida oma nutiseadmetele kvaliteetsed turvaseadmed. Teiseks miinuseks on see, et inimesed muutuvad laisaks, ei viitsita enam pingutada ega ennast liigutada. Kaob ka oskus suhelda inimestega näost näkku, sest on suheldud liiga palju
Ainsaks tõeliseks karistuseks paistabki olevat liikumisvabaduse piiramine aga oodake ega seegi päris nii pole. Mõned aastad tagasi ju selgus, et Murru vangla juhtkond korraldab oma ,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide
1998. aasta märtsis kirjutab Toomas Raudam Postimehes järgmiselt: "«Lolita» on eelkõige raamat. Tema elu on raamatu-elu. Film on paratamatult järgmine, madalam aste. Mitte olemuslikult, vaid ainult selliste teoste puhul, mis pole välised. Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida lugedes ei saa õieti arugi, mille või kellega tegemist - liblika või libuga, pedofiili või poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes. Romaani lugedes on igal inimesel õigus ja loomulik vajadus kujutada kõik karakterid ja tegevuspaigad endale ise vaimusilmas ette. Filmis on see töö juba meie eest ära tehtud
On räägitud mingist puberteediaegse kiindumuse psüühilisest kinnistumisest ning 4 muidugi on viidatud ka sellele, et pedofiil saab inimestest, kes on lapsena ise langenud seksuaalse ärakasutamise ohvriks. Kõikidele pole tõesti kahjuks teada antud, mis seda põhjustab. Ega teata ka, kes seda ravida suudab. Üldiselt on pedofiilia puhul tegemist meesterahvaga, kes kasutab oma seksuaalse iha rahuldamiseks alaealisi isikuid. Enamjaolt on pedofiili jaoks atraktiivsed lapsed, kes on puberteedieelses või varases puberteedieas, kuid on teada ka juhtumeid, kus seksuaaltung on suunatud sülelaste suunas. Kuid on ka juhtumeid, kus aktiivseks pooleks on täiskavanud naisterahvas, kes kasutab ära alaealist last. Pedofiil võib eelistada samasoolisi või vastassoost lapsi või olla huvitatud mõlemast soost. (Juura 1998: 42) 1.2.1. Kriminaalsed aspektid
pädevam KOV-i sotsiaaltöötajast) Igal osalejal on õigus küsida uurimuse kohta Inimene jääb alati olulisemaks kui ükskõik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima nende inimeste huvisid, kes uurimuses osalevad* Igal uuritaval on õigus keelduda andmete andmisest (eriti kui see puudutab tema isikliku elu fakte) Uurija on võrdne uurimuse teiste osalejatega – uurija haavatavus näost-näkku andmekogumise olukorras * Kuidas kaitsta kurjategija, vägivallatseja, pedofiili jne huvisid uurimuses? Põhimõte on selles, et iga inimese huvides on olla ühiskonna täisväärtuslik liige, seega ka kurjategija huvides on leida seadusekuuleka toimetulekut ning loobuda kuritegevusest. Kui uurimuse käigus õnnestub tal endal mõista seda, see on hea tulemus. Kuid see ei tähenda, et uurija ülesanne oleks teda hinnata. Uurija tekitab võimalust subjektil endal mõista oma olukorda. 9 Suhted uurija ja teise osalejate vahel
2 töös, aidates mitmel tagaotsitaval natsil end varjata. Teiste seas olevat ODESSA abi kasutanud ka Mengele, Eichmann, Mauthauseni koonduslaagri arst Aribert Heim ja SSi ohvitser ning väidetav massimõrvar Erich Priebke. Samuti sai sealt tõenäoliselt abi Ante Paveli, horvaatia natsijuht. Ka on ODESSAt kahtlustatud kuulsa saksa-tsiili pedofiili Paul Schäferi5 aitamises. Kuigi natsipartei keelustati, nagu ka kogu sümboolika (isegi swastika on tänini põlu all), on need ideed ja sümbolid tänaseni väga populaarsed nii tõsiste jäljendajate (igat liiki neonatsid) kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas. 1949-1952 (kuni keelustati) tegutses Saksamaal isegi Hitleri ideede pooldajaid ühendav Sozialistische Reichspartei. Lisaks sellele
peakski olema karistusjärgse kinnipidamise kui ühiskonna turvalisust tagava meetme põhiülesandeks. Samas on seaduses ühiskonna turvalisuse tagamiseks ette nähtud vaid isiku ühiskonnast isoleerimine, et ta ei saaks sooritada uut süütegu. Ette pole nähtud ei eraldi kinnipidamisasutusi ega kriminaalteraapial põhinevaid rehabilitatsiooni programme karistusjärgselt kinnipeetavatele. Mis vägi see küll peaks olema, mis näiteks pedofiili puhul lubab teatava aja möödudes väita, et tema varem kindlaks tehtud ohtlikkus on sel määral ära langenud, et teda võib vabadusse lasta?36 Nii väidabki autor, et äsja jõustunud karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooniga on leitud vaid ajutine lahendus ühiskonna turvalisemaks muutmisel, sest on selge, et seda mittekaristuslikku sunnivahendit ei saa kohaldada eluaeg. Ohtlikkuse äralangemiseks on vaja isikuga ka tegeleda. Prantsusmaa teadlane Michel
annaabi.ee 
