Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pedikuloos ja sügelised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pedikuloos, sügelised, kokkupuude, salvid, kammid, parasiidid, lööve, voodis, voodipesu, ripsmed, kubeme, paistes, lümfisõlmede, peakatte, kitsad, elutingimused, hügieen, peakatete, läbiviimine, šampoonid, spetsiaalsed, rasedatele, sügelus, õhtuti, heites, kõhul, väikelastel, koorikud, magades, saastatud, vältimine, perearst, rõivadpsüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on sümptomaatiline: kasutatakse peanaha verevarustust parandavaid vahendeid (minoksidiil, mereproteiin) või glükokortikoidhormoone. Sügelised Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget. Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundeil; peapiirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Väikelastel võib lööve
sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. Sügeliste tekkepõhjused · Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest
On ju sügelisede haigus, mida põhjustab lest (Sarcoptes scabiei hominis). Selle sattumisel inimese nahale kas otsese (eriti intiimse kontakti teel) või vahendatud kontakt (haige isiku esemete, riietega kokkupuutel, kandmisel) kaudu saab alguse haigusjuhtum. Sügelishaiguse epideemiate põhjuseks on peetud diagnostilisi vigu - vale diagnoosi, mis soodustanud haiguse levikut. Sügelised võivad tekitada tõsiseid diagnostilisi probleeme, eriti tüsistunud haigusjuhud ja nn "puhaste" inimeste sügelised. Seda haigust tuleb aga kahtlustada igas eas patsientide puhul, kes kaebavad generaliseeritud (üle kogu keha) naha sügelemisele, eriti õhtuti. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied,
(Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia esinemine naistel ja meestel) Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust. Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Tüüpiliseks kaebuseks on õhtune nahasügelus, mis algab 3-6 nädala möödumisel nakatumisesteriti. Sügelus teikib enamasti peale voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivseks. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale
Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
