(Nerman, 1996) 2.3 Kaitsekasarm Patarei kasarmuid hakati ehitama paar aastat pärast seda, kui 1827. aastal kinnitati Tallinna kindlustamise projekt, mille kohaselt tuli ümber linna ehitada neli võimsat forti. Kalamaja piirkonda pidi tulema neist kaks. Ehitustööd, mida tegid paar tuhat ehitajat, kestsid 1840. aastani. 19. sajandi teisel poolel ehitati kaitseehitis ümber kasarmuks ning 1919. aastal anti need üle Vangimajade Peavalitsusele. Samal ajal algasid seal Keskvangimaja väljaehitamise tööd. Esimesed kinnipeetavad toodi kohale juba ehitustööde ajal. 1922. aastal lõpetati vangla ümberehitustööd ning sel aastal oli Keskvanglas juba 535 vangi. Patareis tegutses vangla nii Saksa kui nõukogude okupatsiooni ajal. Viimastel aastatel on tahetud kompleksi ümber ehitada nii kunstiakadeemiaks kui hotelliks, kuid 2006. aastal avati ala elamusmuuseumina. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1)
Valitsus. Kontrollimise tulemused vaadati läbi Rahandusministeeriumi kolleegiumi istungil koos kontrollitud ministeeriumide ja kohalike rahandusosakondade juhtidega. Rahandusministeeriumile allusid veel Riikliku Kindlustuse Valitsus koos linnade ja rajoonide kindlustusinspektuuridega. Kindlustuse Valitsus ja kindlustusinspektuurid allusid tööalase juhtimise liinis ka NSV Liidu Rahandusministeeriumi Kindlustuse Peavalitsusele, kes kontrollis ka Eesti NSV kindlustusasutuste tööd iga kahe aasta järel. Rahandusministeeriumis tegelesid rahandustöö erilõikude juhtimisega peale ministri veel 2-3 ministri asetäitjat. Kollegiaalseks juhtimislüliks kogu vabariigi rahandussüsteemis oli Rahandusministeeriumi Kolleegium, kelle koosseisu kinnitas oma määrusega Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Peale ministri ja tema asetäitjate kuulusid kolleegiumi liikmete hulka 2-3
alates 1942. aasta lõpust aga Riias asuvale Riigikomissariaadile. Nii kirjastamist kui kontrolli trükitööde üle juhtis Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet koos Kindralkomissariaadi alluvuses oleva Amt für Verlagsweseniga. Kogu Saksa okupatsioonile omast kahekordsete asutuste süsteemi rakendati ka ajakirjanduse puhul. Saksa tsensuur kuulus Kindralomissariaadi pressidetaili pädevusse, Eesti tsensuur Eesti Omavalitsuse Pressiametile ja Rahvakasvatuse Peavalitsusele Tallinnas oli nii eel- kui järeltsensuur. IV Sõjajärgsed aastad Juba 1944. aasta veebruaris Leningradis kohustas hariduse rahvakomissar N8igol Andresen oma käskkirjaga Rahvahariduse osakonna juhatajal teatama isiklikult õpetajatele ja raamatukogutöötajatele, et nad on määratud tööle nõukogude Eestisse, kus peavad kõigepealt koguma andmeid haridustöötajate kohta, võtma arvele kõik ümbruskonnas olevad õpikud ning sulgema ajutiselt kooli- ja avalikud raamatukogud. 1944
Madissoo, laekur dr. V Renni, laekuri asetäitaja dr. H. Rütman, majandus-varustusosakonna juhataja õp. F.Stockholm, transpordiosakonna juhataja dr B.Voogas, transpordioakonna juhataja asetäitaja ins. F. Kogel, õdede kuratooriumi esimees ins F.Kogel, korjandusosakonna juhataja dr H Rütman. Noorte punase risti osakonna juahtaja kindral dr. H.Leesment, peavalitusese juures töötavate tervishoiuasutuste juahtaja dr. K.Pedusaar, Õdede osakonna juhataja dr. B.Voogas. Veel otsustait osta peavalitsusele sõiduauto. See oli viimane kord,kui eesti punane rist tegutses ilma välispidise surveta. 22.juunil loovutas peavalitsus pääsküla lastekodu ruumid punaarmeele, kusjuures eelnevalt tuli korda teha vanniahi./ eesti punane rist 90 koostanud kalev vigats 2009/ Eesti Punase Risti ajutine juhatus tuli kokku 30.novembril 1940. Kohal olid juhatuse esimees J.Kull, H.Tanner, K.Padrik,prf.dr. Perlin ja J.Musr.Osales ka dr. Nyman, kes ütles, et Eesti
Hulgikaubanduse tugevdamiseks moodustati liidulised ja vabariiklikud toidu- ja tööstuskaupade hulgiorganisatsioonid. Eriline tähtsus omistati põllumajandussaaduste varumise plaanidele. Valdadele koostati täpsed künni-, külvi-, koristus-, metsatööde, põllutööriistade remondi plaanid. Plaanid koostati ka iga talu jaoks, kuid jäid formaalseks. Aastatel 1944-1945 anti toidukaupadega varustamine Eesti NSV Toiduainetööstuse Rahvakomissariaadi Varustamise Peavalitsusele ja selle hulgibaasidele, ENSV Liha ja Piimatööstuse Rahvakomissariaadi Vabariiklikule Keskbaasile ning ENSV Kalatööstuse Rahvakomissariaadi Varustusbaasile. NSV Liidu Toiduainetööstuse Rahvakomissariaadi alluvuses oli "Glavvinpromi"(alkohoolsete jookide) Tootmis- Varustusbaas. Tööstuskaupade kokkuostmiseks ja nendega varustamiseks loodi NSV Liidu Kergetööstuse Rahvakomissariaatide Eesti Vabariiklik Baas "Glavlegsbõt" .
varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 1932). Peamine tarbija oli elanikkond, sest riigiasutusi ja sõjaväge varustas küttekomitee. . Juunis 1920 toimunud metsaülemate koosolekul nõuti juba küttekomitee likvideerimist ja tema varade üleandmist Metsade Peavalitsusele. Likvideerimine sai teoks 14. septembril 1921.a. . Metskonnad töötasid 1920.a. üles 362500 m3, millest kütteks läks 79 %, ning 1921.a. 450 000 m3 ja 74 %. Seega koondus riigimetsatööstuse tähelepanu just küttepuidu valmistamisele, tehti ka küttehagu ja kännupuitu. 1920.a. kaeti 88 % suur- ja kesktööstuse küttetarvidusest puiduga (põletati 797 000 m3) ja 1921.a. 71 % (789 000 m 3), millele lisandus vastavalt 7400 ja 35 500 m3 kännupuitu. Ka raudtee töötas 1921.a. 96 % ulatuses
keeles ilmunud raamatuid. Neljas osa oli mitmesuguste õpetuste ja praktiliste nõuannete ning kuulutuste jaoks. Eesti Koit pidi ilmuma üks kord nädalas ühe trükipoogna suuruses koos lisadega. Õpetatud Eesti Seltsile ajakirja asutamiseks luba ei antud. Hurt siiski ei loobunud ajakirja väljaandmise plaanidest. Seda üritas ta kaks aastat hiljem teoks teha koos kirjastaja ja trükikojaomaniku Heinrich Laakmanniga. 1869. a suvel saatis Laakmann Trükiasjade peavalitsusele palve anda talle kui paljude eestlastele kasulike rahvapäraste raamatute kirjastajale luba hakata Tartus välja andma õpetliku sisuga ajakirja Mesilane. Toimetajaks esitas Laakmann Jakob Hurda, kes Laakmanni sõnade järgi "rahva vaimu arendamisest väga elavalt osa võtab". Laakmann ja Hurt ei jäänud tegevusetult vastust ootama, vaid avaldasid kohe kuulutuse uue ajakirja kohta. Selles kuulutuses "kihelkondade ja kogukondade
annaabi.ee 
