Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"peatumises" - 7 õppematerjali

Rannajalgpall vs jalgpall
18
docx

Rannajalgpall vs jalgpall

peatab mängu, kui mängija on kohtuniku hinnangul tõsiselt vigastatud ja kindlustab mängija äraviimise väljakult .Vigastatud mängija võib taassiseneda väljakule ainult pärast seda kui pall on uuesti mängus. Juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas 8; tagab, et iga veritseva haavaga mängija lahkub väljakult. Mängija võib naasta väljakule üksnes pärast kohtuniku lubavat märguannet, kui viimane on veendunud verejooksu peatumises; ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale; ja karistab rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud; tõsisema eksimuse korral, kui mängija eksib mitme reegli vastu – karistab viivitamatult; määrab hoiatus- ja eemaldamiskaristuse vastava rikkumise sooritanule. Kohtunik ei ole kohustatud tegema seda kohe, kuid peab seda tegema hetkel, kui pall on

Sport → Jalgpall
8 allalaadimist
Jalgpall
46
docx

Jalgpall

mängija äraviimise väljakult; vigastatud mängija võib taassiseneda väljakule ainult pärast seda kui pall on uuesti mängus  juhul, kui mängija on kergemalt vigastatud, lubab mängul jätkuda, kuni pall on mängust väljas  tagab, et iga veritseva haavaga mängija lahkub väljakult; mängija võib naasta väljakule üksnes pärast kohtuniku lubavat märguannet, kui viimane on veendunud verejooksu peatumises  ei peata reeglite rikkumise korral mängu hetkel, kui see tuleb kasuks rikkuja vastasvõistkonnale ja karistab rikkujat siis, kui võimalikku eelist ei järgnenud  tõsisema eksimuse korral, kui mängija eksib mitme reegli vastu – karistab viivitamatult  määrab hoiatus- ja eemaldamiskaristuse vastava rikkumise sooritanule; kohtunik ei ole kohustatud tegema seda kohe, kuid peab seda tegema hetkel, kui pall on mängust väljas

Sport → Sport
20 allalaadimist
Biokeemia
18
doc

Biokeemia

´ · Aminohapetes tekib aminoatsüül-tRNA sünteesi ja ATP toimel aktiivvorm mis trantsporditakse ribosoomile, seostub seal sidumiskohtadega ning tRNA antikoodoni ja mRNA koodoni komplementaarsus paneb paika õige aminohappejäägi. Ribosoomivalkudel on peptiidsidet tekitav ensüümaktiivsus. Ahela pikenemist soodustavad tsütoplasma valgulised pikendamisfaktorid. · Kui mRNA lugemine jõuab stoppkoodonini, peatub polüpeptiidahela süntees. Peatumises ja polüpeptiidahela vabanemises ribosoomilt osalevad tsütoplasma valgulised termineerimis-/vabastusfaktorid. Valkude sünteesi energiavajaduse katavad ATP ja GTP. Antibiootikumid inhibeerivad/aeglustavad valgusünteesi. 6.Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid Sekundaarstruktuuri põhivormid on -heeliks ja -struktuur. Need on peamiselt vesiniksidemete abil fikseeritud ruumikujundid. -heeliks ­ polüpepetiidahela paremale

Keemia → Biokeemia
195 allalaadimist
Rakubioloogia II
94
docx

Rakubioloogia II

Kasvajate supressorgeenid pRb ja p53. Kasvajate supressorgeen – geen, mille aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks ja mille funktsiooni kadumine põhjustab kasvajate teket (näit. pRb ja p53 valke kodeerivad geenid). pRb –tuumas asuv fosforit sisaldav valk, mis mõjutab rakutsüklit p53 – kasvaja supressor ja transkriptsiooni regulaator, mis inhibeerib rakutsüklit ja indutseerib apoptoosi rakkudes, milles DNA on kahjustatud p53 valgu osa rakutsükli peatumises DNA kahjustuse korral DNA kahjustuse korral proteiin kinnas fosforüülib p53. Aktiivne p53 seondub geeni p21 regulatoorsesse piirkonda, toimub transkriptsioon, translatsioon, mille käigus toodetakse p21 (Cdk inhibiitor valk).p21 inaktiveeri G1 faasi Rb valgu poolt teostatav rakutsükli kontroll. Retinoblastoom tekib kui organismi üks retioblastoomi valku kodeeriva geeni alleelidest on inaktiivne ning toimub ka teise alleeeli muteerumine. Rb valk on geeni rgulatoorse valgu inhibiitor

Bioloogia → Rakubioloogia
42 allalaadimist
TÖÖÕIGUS
98
docx

TÖÖÕIGUS

saab sõlmida üksnes juhul, kui koolitusele tehtud tavalist koolituskohustust ületavad kulutused on piisavalt suured, et olla proportsionaalsed töötaja õigusega vabale eneseteostusele. Seega ei saa 3- aastast siduvusaega pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimisel eelduslikuks või tavapäraseks. TLS ei keela pooltel välistada koolituskulude hüvitamise kokkuleppes määratud siduvusaja hulgast perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida siduvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistlikult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui

Õigus → Õigus
45 allalaadimist
Tööõigus
50
doc

Tööõigus

sõlmida üksnes juhul, kui koolitusele tehtud tavalist koolituskohustust ületavad kulutused on piisavalt suured, et olla proportsionaalsed töötaja õigusega vabale eneseteostusele. Seega ei saa 3-aastast siduvusaega pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimisel eelduslikuks või tavapäraseks. TLS ei keela pooltel välistada koolituskulude hüvitamise kokkuleppes määratud siduvusaja hulgast perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida siduvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistlikult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja

Õigus → Tööõigus
367 allalaadimist
TÖÖLEPINGU SEADUS
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

kui koolitusele tehtud tavalist koolituskohustust ületavad kulutused on piisavalt suured, et olla proportsionaalsed töötaja õigusega vabale eneseteostusele. Seega ei saa kolmeaastast si- duvusaega pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimisel eelduslikuks või tavapäraseks. TLS ei keela pooltel välistada koolituskulude hüvitamise kokkuleppes määratud siduvus- aja hulgast perioode, millal töötaja reaalselt tööd ei tee, st pooled võivad kokku leppida si- duvusaja peatumises teatud juhtudel. Näiteks võivad pooled välistada siduvusaja kulgemise töötaja lapsehoolduspuhkusel või ajateenistuses viibimisel. Taoline kokkulepe peab mõistli- kult arvestama töötaja huvidega ning ei tohi viia olukorrani, kus aeg, mil töötaja on kohustatud olema töösuhtes, on ebaproportsionaalne võrreldes tööandja makstavate koolituskuludega. 4. Koolituskulude hüvitamise kokkuleppes on kirjas siduvusaeg, mil töötaja peab tööandja ettevõttes töötama

Õigus → Õigus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun