Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis oma teosega seda pärandit unustusest äratada. "Unustatud rahvad" koosneb järgmistest osadest: "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". Kõige populaarsem neist on "Ingerimaa õhtud".
1. Renessansi skulptuur saab alguse 1401. aastal korraldatud uuelaadsest üritusest võistlusest, mille käigus selgitati välja parim kunstnik, kes valmistaks Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse. Selleks kunstnikuks osutus noor kullassepp LORENZO GHIBERTI (1378-1455). 2. See järgneva paariküme aasta jooksul valmistatud 28 kullatud pronksist reljeefiga Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis
6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Hakkas esimesena uuesti ratsamonumente püstitama 11. Millise tehnika kasutajana olid silmapaistvad Luca ja Andrea della Robbia? Mis laadi teoseid nad lõid? Majoolika. Nad lõid butosid ja relijeefe. 12. Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstis? Antiik mütoloogia, Piibli ilmalike inimeste kujutamine. 13. Nim Masaccio tähtsamad teosed
keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem
Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis oma teosega seda pärandit unustusest äratada. ,,Unustatud rahvad" koosneb järgmistest osadest: ,,Liivalaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud", ,,Isuri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud", ,,Vepsja rajad" , ,,Karjala saatus". Kõige populaarsem on ,,Ingerimaa õhtud".
Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast "õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata. Tormis on väga õnnestunult toonud regilaulu ka muusikateatrisse: 1980. aastal valmis tal kantaat-ballett "Eesti ballaadid", mille lavastas "Estonias" Mai Murdmaa. Selle alusmaterjaliks on jutustavad rahvalaulud, mis kõnelevad väga dramaatiliselt naiste saatusest.12 2.4 Paljukeelne Tormis Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevale traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvatele keeltele ja lauludele. Tormis on püüdnud oma sarjaga seda pärandit unustusest äratada. Ta on veendunud, et ilma selleta oleks maailma kultuuritervik palju vaesem
„Spiraal“ keskendub molluskile, kelle teokarp pikkamisi ilusa kuju omandab. Calvino kasutas teostes füüsika-, keemia-, bioloogia- ja astronoomiatermineid. 1969 ilmunud „Ristuvate saatuste loss“ esitab grupi tegelasi, kes kombineerivad, konstrueerivad ja jutustavad sama hästi kui lõpmatus hulgas variatsioonides lugusid. Calvino loomingus on tunda tugev traditsioonilise folkloori mõju. Ta ka kogus ja avaldas oma töötluses mahuka kogumiku itaalia muinasjutte. Peateoseid. "Ämblikuvõrkude rada" 1947 "Poolitatud vikont" 1952 "Itaalia muinasjutte" 1956 "Parun puu otsas" 1957 "Olematu rüütel" 1959 "Kosmikoomika" 1965 "Nähtamatud linnad" 1972 "Palomar" 1983 "Ameerika loengud" 1988 (postuumselt) Itaalia neorealiste Alberto Moravia (Pincherle), 1907 – 1990. Tuntuim teos romaan „Konformist“, 1951, eesti keeles 1990. Romaanid „Ükskõiksed“, 1929, eesti keeles 1984, „Roomlanna“, 1947,
Identsed. Saksa klassikalise filosoofia tippmees G.W.F.Hegel (1770-1831). Nii nagu Goethe valitses kirjandust, Beethoven muusikat, valitses Hegel filosoofiat. Hegel on olnud eeskujuks väga paljudele mõtlejatele (Nt Karl Marks). Tal oli väga raskepärane stiil, raske lugeda. Hegel ei ole Preisimaalt pärit, vaid lõuna- Saksaamaalt, seega esindab natuke teistmoodi saksa kultuuri. Tema vaated (lehelt): 1) Oluline loogika seisukohalt, tema 1 peateoseid ,,Loogika teadus". Kui Aristoteles on loogika rajaja, siis Hegel on dialektiline pool (e. areng/liikumine). 3 dialektika seadust. 2) Loodusfilosoofia - 3) Vaimufilosoofia a) subjektiivse vaimu etap induviduaalne teaduse areng b) objektiivne vaim ühiskondlik teadus (riigi, ajaloo..) c) absoluutne vaim religioosne tunnetamine, esteeetiline ja filosoofiline tunnetamine. Töös: 10 küsimust, suhtelised konkreetsed asjad: 1) mõistete küsimus (5 mõistet = 5p)
püüab teost jäljendada, ise selleks muutuda. Kirjandus on Barthes'il justkui aktiivne alge, mis on võimeline edasi kandma ajalugu. Hiljem kasutas ta termini "teos" asemel terminit "tekst". Siin muutub mingil määral ka mõistete semantiline sisu, mille uurimiseks on vaja luua ka uus keel. Sama teemat käsitleb 1971 "Teoselt tekstile" ja 1973 "Teksti analüüs". "Semioloogia alused" ilmus 1965 aastal ja on Barthes'i selle perioodi peateoseid. Semioloogia on ainult lingvistika üks osa, mille eesmärk on uurida keele tähendusüksusi kõige laiemas mõttes. Barthes kirjeldab nende tähendusüksuste iseloomulikke jooni : keel-kõne -- nende vahepiir on ähmane. Vajalik on sellele vahepealsusele leida uus termin, mis oleks lähemal kõnele. Selline kõne oleks küll määratletud, kuid mitte nii formaliseeritud kui keel. Nt. mood -- keel, kus pole kõnet; toit -- keeleline süsteem, mis
Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að Liman), 1970; jutustus ,,Dante juubel" ,,Dante'nin Jubiley", 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person's Person" (Adamýn Adamý), 1977; romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus", "The Sixth Floor of the Five-Story Building" (Beþmrtbli Evin Altýncý M rt b si), 198120. Eesti keelde on seni tõlgitud kaks juttu ,,Dante juubel" (LR 1975) ja ,,Kontakt" (LR 1981). Romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" ilmus 1979
annaabi.ee 
