vältimiseks võib okaspuutaimede istutamise värskele raiestikule 2-3 aasta võrra edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad. 10. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11.
Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile.
Männi-koorelutikas esineb 5-20-aastastes hõredates männi noorendikes kehvadel kasvukohtadel, eelkõige liiva- ja paealadel, kuid neid võib leida ka rabamändidel. Kahjustust aitab vältida tihedamate segakultuuride kasvatamine. 10) Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11) Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie
1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. 2. Harvendusraie - tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni. Puistu keskmine diameeter on üle 8 cm
1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 – 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus
Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb.Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist.Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks.Eestis on tüüpiline, et valgustusraiete käigus raiutakse vabaks
Säilivad ja vilja kannavad vaid kvaliteetsed puud. 13. Valgustus ja harvendusraie. Hooldusraied kuusikutes. Valgustusraie (VR) - s.o. HR liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis. Valgustusraieid tehakse kuni 20...25 aastastes noorendikes ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse välja kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega liike. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks. Noorendike hooldamise käigus raiutakse välja ka seemnepuud, millised on uuele metsapõlvele eluandjana oma ülesande täitnud. Seemnepuud võib jätta ka teiseks raieringiks kasvama, kui nad on hea tervisliku seisundiga. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada
1. Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb. Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes mille keskmine diameeter on kuni 6 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid. Olenevalt kasvukoha viljakusest ja puuliikide kasvukiirusest, võidakse alustada valgustusraiega juba mõni aasta peale kultiveerimist. Valgustusraiet nimetatakse ka noorendike hooldamiseks.
annaabi.ee 
