Kaisa Jõgeda Muusikalid 20.05.2013 Viis kõige enim esitatud muusikali on: 1.Phantom of the Opera 2.Cats 3.Chicago 4.Les Miserables 5.The Lion King Neist Eestis viimase viie aasta jooksul on esitatud ainult Phantom of the Operat. Peaosalisteks oli Shouvik Mondle ja Toni Dolce. Cats etendus Eestis kuus aastat tagasi. Chicago 9 aastat tagasi. Les Miserables 12 aastat tagasi. The Lion King pole Eestis üldse etendatud.
Mulle väga meeldisid tantsustseenid ja see oli tore, et neid oli päris palju. Tantsijate lavaline liikumine oli originaalne ja seda oli väga huvitav jälgida. Paljud tantsudest meenutasid balletti, ning see tegi etenduse veelgi mitmekesisemaks ja meeldivamaks. Kuigi lauldi eesti keeles, ei saanud ma kohati sõnadest aru, sest mõned kohad lauldi väga kõrgelt. Õnneks oli aga võimalik lugeda inglise keelseid tiitreid lava üleval. Teose peaosalisteks olid Urmas Põldmaa (Eisenstein) Alla Popova (Rosalinde), Angelika Mikk (Adele), Jaan Willem Sibul (Dr. Falke) ja Mati Kõrts (Alfred). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik väga hea. Laulmine ja näitlemine tuli neil väga hästi välja, kõik elasid oma rolli kenasti sisse. Mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli valik samuti õnnestunud. Kõige rohkem meeldis mulle toatüdruk Adele
ilmumine filmist lavale. Ka kostüümid olid igati asjalikud ja sellele ajastule vastavad. Tantsujuhiksks oli Jüri Nael. Koreograafiliselt oli muusikal ka suhteliselt laitmatu, sest just need tantsustseenid muutsid etenduse meeldivamaks. Võib-olla võiks ainult seda mainida, et võitlusstseenid olid natukene naljakad nad et tundunud nii reaalsed, aga ega vist ei saakski neid tõelisemaks muuta, sest näitlejad ei saaks ju päriselt üksteist klobima hakata. Teose peaosalisteks olid Koit Toome (Tony), Hanna-Liina Võsa (Maria) Jaanika Sillamaa (Anita), Lauri Liiv (Riff) ja Riho Kütsar (Bernardo). Nagu ma juba eespool kinnitasin oli minu arvates näitlejate valik suhteliselt hea. Laulmine tuli neil kõigil muidugi hästi välja samuti ka näitlemine. Nad justkui sulasid oma rollidesse, mängisid justkui iseennast ilma mingisuguse pingutuseta. Välimuse poolest oli näitlejate valik samuti õnnestunud
aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga
aastal on klassitäis poisse Wikmani Eragümnaasiumis erakordselt isikupäraste õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga
loos Artur Kallastes halbu eelaimusi tekitab, ehitas Tallinna Õllepruuli tänavale ruumika kahekordse maja, mida praeguseni tuntakse Laidoneri villana. 4. osa: Algab iseseisev elu iseseisvas Eestis Leiame oma kangelased 1919. aasta juulis Viru väerinnalt, mis on kandunud üle Narva jõe. Jamburg, hilisem Kingissepp, on tähtsaim sõlmpunkt Narva ja Petrogradi vahel. See maa-ala kujunes omaette sõjatandriks, mille peaosalisteks ei olnud enam punaarmee ja Eesti rahvavägi, vaid punaarmee ja vene valgete Loodearmee. Eestlased sõdisid siiski kaasa nii Loodearmee esimese rünnaku ajal suvel kui teise ja viimase rünnaku käigus sügisel. Pole palju sõjaromaane ega -filme, kus ei kirjeldataks neid vastuolulisi tundeid, mis tabavad enda teada kaitsesõda pidavat sõdurit hetkel, kui ta peab astuma üle kodumaa piiri ja asuma oma maad kaitsma võõrsil.
Keskaja kuulsamaks poeediks peeti itaallast Dante Alighierit. Tema peateos oli ''Jumalik komöödiaa''.Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Need arenesid välja jumalateenistusest. Järk-järgult kasvas sealt välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid neid ette preester ja kooripoisid altari ees. Hiljem kaasati ka koguduseliikmed. Nii jäi kirik kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Peaosalisteks olid Jumal, Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ning tema ülestõusmisest. Neid nimetati kannatusmänguks. 26) Tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal Tsentraalne riik riigi juhtimine käib läbi ühe võimu keskuse. Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi
arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Etendati maailma loomist, kus peaosalisteks olid Jumal, põrguvürst Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ja tema ülestõusmisest. Seda nimetati kannatusmänguks. Pilet 7. 1) Feodaalide elu keskajal ( 6 ) Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad omavahel võrdes.
annaabi.ee 
