Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) väh 1 kaitseliitlane
Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx = OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen (2) Ka a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: ,,Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna." Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse.
Juriidiline süllogism näitab meile kätte subsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel 1) (x) (Kx = OTx) (x) – kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peab) x suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T. O- peandumine. Peanduma -ing k. Ought, sks k – Sollen 2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele 3) Ota - Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord: „Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.“ Seltskond: 1) vähemalt 1 kaitseliitlane 2) väljaspool Kaitseliitu. Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse.
Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k. Ought, sks k Sollen · (2) Ka - a- indiviid, a täidab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele · (3) OTa Järelikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada õiguslikku tagajärge T See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus. Näide:1934 aastast pärinev Kaitseliidu kodukord:
§ 16 välisteoreetiliselt konstrueeritud põ kontrollskeem Prima facie õigus- püüab olla võimalikult lai ja ulatuslik. Õigus kui selline ja kui seda vabadust/õigust piirata, siis see, mis pärast õiguse piiramist järele jääb on piiratud põhiõiguslik. I Põhiõiguste normi koosseis ja õigusjärelm 1. Koosseis- juhul kui põ adressaat riivab põ kaitseala, siis on see prima facie keelatud. (x) (Kx->OTx) kui x täidab normi koosseisu, siis (O= out, peandumine) peandub/on keelatud, et x suhtes kohandatakse õigusjärelmit T. O või tähistada ka kohustust (obligation) inimene on õigustatud, adressaat on kohustatud. X peab olema põhiõiguste adressaat, see kes on kohustatud (ehk riik). - loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast - keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitseala + riive 2. Õiguslik tagajärg iga avaliku võimu abinõu, mis riivab põhiõigust peab olema
- X indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K koosseis - - järeldus - O peandumine (ought peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka - a kindel konstant (indiviidi konstant; konkreetne isik, mitte enam x) täidab koosseisu K - (3) OTa (1), (2) - Kokkuvõte: A suhtes peandub/tuleb kohaldada õiguslikku tagajärge T! - Näiteks: Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujul. K-kaitseliitlane (seltskonnas); A-Toomas ehk kaitseliitlane seltskonnas PEAB olema korrektne ja esinema aususe ja julguse eeskujul. Antud juhul tõlgendamise alla läheb K mis on seltskond?; T - mida tähendab korrektne? Kuidas näeb
Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus." Ota Weinberger: ,,Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus." Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga
Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus.“ Ota Weinberger: „Normilause on normi keeleline väljendus, norm normilause tähendus.“ Autori seisukoht antud teemal on, et kõigis neis teooriates on midagi õiget. Tema sõnul on normil midagi ühist käsklausega, täpsemalt käsklause aluseks oleva käsuga. Igas normis peitub alati ka midagi käsuga sarnanevat või õigemini deontiline operaator ning
annaabi.ee 
