Euroopa komisjon - 28 volinikku, kes esindavad EL kui terviku huve. Peamine seadusandlik initsiatiiviga organ. Tegeleb eelarve haldamisega, õiguslike aktide järelvalve ja täideviimisega EL'is. EL nõukogu e ministrite nõukogu - esindab EL kui tervikut ja liikmesriike. Sellel on kaasotsustus põhimõte õigusaktide vastuvõtmisel tehakse koostööd EL parlamendiga. Euroopa Ülemkogu - koondab endas liikmesriikide peaministreid ja riigipäid. Pannakse paika EL sihid, suunad. Igal liikmesriigil toimuvad asjad erinevat, erineva kiirusega. Seda oleks ühe mehhanismina tööle panna keeruline - näiteks seaduste elluviimine võtab sigakaua aega. See oleks halb, aga me tahaks, et asjad kiiresti liiguks. Kreeka on laiskur ja virk Saksamaa peab ilgelt kannatama ja maksma selle tõttu valusalt.
Parlament langetab otsuseid hääletades.Avalik hääletus on enamasti.Enamus riigiko. hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel.Riigikogu-101 liiget.Et suuremad seadused vastu võtta saaks peab olema vähemalt 51 häält.Riigikogu koosseis vahetub iga 4a.President saadab riigikogu laiali, kui nt: riigieelarve jääb vastu võtmata. Presidendil on õigus peatada seadusi ning nimetada ametisse kõrgeid ametnikke,peaministreid,nimetadakohtunikud ja Eesti panga president.Presidentalismi-presidendi valib hääleõiguslik kodanikkond.Parlamentarismis parlament või valijameestekogu.President annab autasusid.Presidendivalimised algavad riigikogust.Presidendiks võib saada 40a Eestlane.Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt.Võiduks on vaja vähemalt 68 häält.Riigikogus võib korraldada kuni 3 hääletusvoori.Valimiskogus on umbes 350 valijamees.Igast vallast/linnast on esindaja
..........................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad....................................................................................................................................8 Sissejuhatus Sir Winston Leonard Spencer Churchill ( 1874-1965 ) on üks kuulsamaid Suurbritannia peaministreid läbi ajaloo, kelle poliitilisi manöövreid imetletakse ja kelle kuulsaid kõnesid tsiteeritakse siiani. Käesolev referaat uurib, kes oli Winston Churchill, milline oli tema perekond, hariduskäik jne. Siit referaadist saab lugeda näiteks, et Winston Churchill oli Lord Randolph Churchilli ja Ameeriklasest miljonäri Leonard Jermome'i tütre poeg. Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana,
armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. ,,Tema tuttavate seas leidus diplomaate, poliitikamehi, rahvaasemikke, ühistegelasi, arste, advokaate, saatkonna nõunikke, kõrgemaid ametnikke, ärimehi, pangahärrasid, sõjaväelasi ja isegi endisi peaministreid." (lk 69) Oma põhiolemuselt pole Karin hoopiski halb inimene. Tema rahutu, sügav ja kirglik loomus, mis januneb õnne ja armastuse järele, tema seesmised heitlused iseendaga tõendavad seda. Kusagil hinge sügavuses hõõgub Karinis veel inimliku protesti tuluke seltskonna vastu, kuhu ta ka ise kuulub, ja mõnikord kohvikust lahkumisel tekib temas tundmus, ,,nagu oleks ta hingeliselt kui ka kehaliselt käinud läbi solgitoru" (lk 53), kuid Karinis pole jõudu ega tahtmist välja rabeleda
Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. ,,Tema tuttavate seas leidus diplomaate, poliitikamehi, rahvaasemikke, ühistegelasi, arste, advokaate, saatkonna nõunikke, kõrgemaid ametnikke, ärimehi, pangahärrasid, sõjaväelasi ja isegi endisi peaministreid." (lk 69) Oma põhiolemuselt pole Karin hoopiski halb inimene. Tema rahutu, sügav ja kirglik loomus, mis januneb õnne ja armastuse järele, tema seesmised heitlused iseendaga tõendavad seda. Kusagil hinge sügavuses hõõgub Karinis veel inimliku protesti tuluke seltskonna vastu, kuhu ta ka ise kuulub, ja mõnikord kohvikust lahkumisel tekib temas tundmus, ,,nagu oleks ta hingeliselt kui ka kehaliselt käinud läbi solgitoru" (lk 53),
Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt: - Eesti presidendid ja peaministrid: http://web.zone.ee/stemugram/?leht=estvalitsus - Läti PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Latvia - Läti presidendid: http://en.wikipedia.org/wiki/President_of_Latvia - Leedu PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Lithuania - Leedu valitsejad: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_rulers_of_Lithuania - Baltimaade raudne leedi oli Läti president 1999-2007 Vaira Ve-Freiberga.
võimutäius oli täiesti olemas. See ka peamine põhjus, miks seal 1848 revolutsiooni ei puhkenud: kui mujal oli kuningavõimu piiramine vmt, siis Inglismaal polnud. Brittide jagunemine konservatiivne lkeeriks sai alguse 19.saj: 1)toorid nimetus tuli kasutusele 17.saj viimasel veerandil (kui James II pidi võimule tulema ja toorid toetasid dünastilist järjepidevust). Briti konservatiivse partei uue näo kujundas Lord Liverpool(1812-1827 üks pikaajalisemaid peaministreid). Oli edukas Napoleoni sõdades, Viini kongressil = suur populaarsus, kaotas selle 30ndate alguses.nimetuse Konservatiivne partei võttis kasutusel Sir Robert Peel (1834-1835;1841-1846). Peamiseks küsimuseks, milles konservatiivsus Uks seisnes, oli parlamendireform. Küsimus parlamendireformis, mis omakorda oli küsimuseks valimisõigusele. Inglise parlamenti polnud reformitud 17.saj saati j aseda said valida ainult 2%elanikkonnast (1830ndatel). Kui konservatiivid
annaabi.ee 
