Sellepärast loob sõdur endale midagi kodutaolist ka rindel. Ta loob selle just nendesamade konkreetsete, pealtnäha tühiste pisipidemetega, mis on just nimelt t e m a , mitte kroonu omad" Kuid elaval inimesel on vaja midagi kindlat, materiaalset pidet eluga. Ja selleks on kodu. · Peegli armastus on sõjas hoopis teistsugune kui see, mida kohtab armastus romaanides. Sõjajuttude armastus on täis piiritut igatsust, ent on pealispindne. (tüdrukud) Tsitaat: ,,Sina, minu esimene ja otsata armastus, puhas ja ainumane. Seesugune armastus ei otsi naudingut, sest ta on lihtsalt ime. Kui ma kaon, on minu minevik niivõrd lühike, et sellesse mahud ainult sina." Lahingust lahingusse aetaval sõduril piisab isegi lootuskiirest, et kuskil on keegi, kes võib-olla isegi ootab, kui sel pole nägu ega nime. · Peegli romaanis on olemas kõik olulisemad meeleolud, mis eesti sõdurite hulgas tollal
- 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas 1934a. septembris Eesti-Läti Leedu koostööleping ( selle taga seisis NSVL, kes lootis Leedu kaudu mõjutada Eestit ja Lätit; nn. Balti kolmikliidu idee) Eriline tähtsus lepingul puudub, ka NSVL lootused ei täitunud. Sisuliselt koostöö vähene, pealispindne. Suhted NSVLiiduga: Saadan Riina Voltri materjali, hea materjal
ületa ühte ööpäeva. Igapäevane kaasajategevus müüdistub. Sündmusi olevikus katkestavad lugematud kõrvalepõiked. Nii julgeid eksperimente keele,stiili ja struktuuriga ei ole üritanud keegi teine ehk "Ulysses" on jäänud erandlikuks. Austria-Ungari (Tsehhi) Kafka - panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle. Elust, millega harjunud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ("Metamorfoosi" põhiteema). Inimlikkuse kiht on pigem pealispindne, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstikti. Kafka romaanides on hoiatavaid vihjeid totalitaarsetele ühiskondadele, mis õige varsti pärast ta surma tekkisid (Venemaa, Saksamaa). Kafka peategelased on ilma minevikuta, nende varasemast elust ei saa teada midagi. Kafka paneb tegelased käituma unenäoloogika järgi - ehk loogika puudumise järgi. Aga need ootamatud hälbed loogikast paigutab autor loogilisse argielulisse ümbrusesse. Saksa Thomas Mann - "Võlumägi"
•Enne „digiajastut“: 8-9 tunnised tööpäevadSelgem töö-eraelu tasakaal•Globaliseerumine: surve töötada rohkem tunde („24 h graafik“)Oganisatsioonikäitumisegaseotud küsimused: •Töö-eraelu tasakaal •Tööstress, sh tehnostress •Kaugtöö* ja sellega seotud küsimused* Kaugtöö–töökorraldus, kus inimestel on tööks vajalik IT tugi ja nad töötavad 1 või enam päevi kuus kodust või mujalt kui kontorist. (4) Tööjõu kasvav mitmekesisus •Pealispindne mitmekesisus: vaadeldavad demograafilised või füsioloogilised erinevusedRassRahvusSuguVanusFüüsilised erivajadused •Varjatud mitmekesisus: erinevused psühholoogilistes tunnustesIsiksusUskumusedVäärtusedHoiakudPsühholoogilised erivajadused. Süsteemikesknelähenemine organisatisoonikäitumisele •Seosed organisatsiooni elementide ning organisatsiooni ja keskkonna elementide vahel •Sisend keskkonnast: materjalid, inimressurss, finants, informatsioon
avastame, milline lõbu on ilmuda peole kiirustamata ja ennekuulmatult hilinedes. Seega võtame võõrad tavad omaks osaliselt selleks, et teistega ühte sulada, osaliselt lihtsalt lõbu pärast. Üheks õhtuks, lõunasöögiks või peo ajaks võime muutuda jaapanlaseks, istudes tatamil või süüa araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades.
- Selle „hälli“ on inimkond kultuuri omandades selja taha jätnud - Meie taju raamistab kultuuriline filter - Niisugune vaade on objektiivne, õige ja võimaldabki vaaltemist ja võrdlemist Tim Ingold - Lähtumine elatud kogemusest: tajuerinevused tulevad sellest, mitte „kultuuri filtrist“ Nägemine vs vaatamine Aktiivne Pasiivne Sisseminev Pealispindne Sängitatud maailma Vaademaailma Keha ja meele koostöö, kogemuslik Filtreeritud Rene Descartes (1596-1650) Nähtav – Silm – Ajukoor – Meeled, tõlgendus Lääne kultuuri on ka nimetatud visualistlikuks ehk okularotsentristlikuks. Nägemine on olulisem kui kuulamine. Helilised kultuurid? Paul Stoller: Lääne-Aafrika songhaid: ühe keelega viiul ja trumm on nende jaoks kõige tähtsamad muusikainstrumendid. Helid on vaimud.
Segane või üldine idee peab saama täpseks ja selgeks, idee "pakseneb", st. avardub, paisub ja tiheneb, teravdub mitte ainult koreograafi peas, vaid tingimata ka meediumis. Mis on koreograafia sisu? Pole kahtlustki, et narratiiv seda on. Romeo armastus Julia vastu on lugu, mille jooksul hargneb palju sündmusi ja kaasatud on mitmeid tegelasi. Kirg, keelatud ja takistatud armastus teineteise vastu on sisu. Kas see on kõik? Kas lugu on ainus sisu tantsukunstis? Lugu on sisu pealispindne vorm (surface), sellest allpool on sügavamad kihid ja tasandid, mis annavad sellele loole individuallse eripära ja omalaadse uue sisu. Sisu, eelistused, soodumused, huvid on kõik ideed tantsus. Kui nad rakenduvad meediumis, saavad nad sisuks. Looja elufilosoofia, tema suhtumine teistesse inimestesse, poliitikasse, religiooni, kunsti, on kõik potensiaalsed sisulised teemad tantsulavastuse loomiseks. Kui kõrvale jätta lugu, siis mis jääb alles? Töö abstrakstete ideedega, kus liiguvad
faktorite toime. Kui ühiskond sisaldab kõiki kuritegevuse olemasolu ja muutumise tingimusi, siis ka tuleviku kuritegevus sõltub sellest, kas üldse ning mis suunas muutub ühiskond. Quetelet Teooria põhipostulaadiks on seisukoht, et põhjuslikkus ja statistiline seos on samatähenduslikud. Praktiliselt tähendab see, et kõik nähtused ja protsessid, mis statistiliselt on seotud kuritegevusega, on ühtlasi käsitatavad kuritegevuse faktoritena ehk põhjustena. Statistiliste seoste pealispindne, sageli lausa suvaline interpreteerimine ongi faktorite teooria peamine nõrkus. 3 4. Kuritegevuse kontroll kui sotsiaalse kontrolli komponent Sotsiaalne kontroll kui ühiskonna eneseregulatsiooni mehhanism, mille kaudu saavutatakse ja säilitatakse normatiivset korda, kõrvaldades normidest hälbivat käitumist. Sotsiaalse kontrolli mehhanismid võivad olla:
annaabi.ee 
