Riefenstahl. 6) Ideoloogia mõiste. Althusser. Gramsci. Althusser: Katoliikliku kasvatusega. Paljustki II MS mõjudel kommunist. Raske elukäik (vaimuhaiglad, naise tapmine). Tema töö kokkuvõtteks on kasutatud väljendit "strukturalistlik marksism". "Ideoloogia ja ideoloogilised riigiaparaadid". Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms). Oluline on ka see, mis pealisehituses toimub. Majanduslik baas on küll eeltingimus, et pealisehitus saaks toimida, kuid see pole ainuvalitsev. Majanduslik baas vajab ka pealisehitust, et funktsioneerida. Kapitalismi taastootmine tähendab seda, et taastoodetakse teatud tootmissuhted, tootlikke jõude. Ka pealisehituses on vaja tööd teha, et inimesed aitaksid baasi taastoota. Ideoloogia on see, mille kaudu see taastootmine toimub
jaotuse repressiivsete ja ideoloogiliste riigiaparaatide vahel. See teos oli loodud eesmärgiga näidata ära, mis on riigi loomulik oleks ja miks Kommunistlik Partei ei peaks loobuma oma seisukohast, et proletariaadi ülemvõim on vajalik edukaks pöördumiseks kommunismi. Fikseeris selle, et ühiskondlik formatsioon koosneb kolmest valdkonnast: majanduslik, poliitiline ja ideoloogiline. Majanduslik baas (tööjõud, töösuhted) vajab pealisehitust (inimeste omavahelised kultuurisuhted, haridus jms). Oluline on ka see, mis pealisehituses toimub. Majanduslik baas on küll eeltingimus, et pealisehitus saaks toimida, kuid see pole ainuvalitsev. Majanduslik baas vajab ka pealisehitust, et funktsioneerida. Kapitalismi taastootmine tähendab seda, et taastoodetakse teatud tootmissuhted, tootlikke jõude. Ka pealisehituses on vaja tööd teha, et inimesed aitaksid baasi taastoota. Ideoloogia definitsioon: on see, mille kaudu taastootmine toimub
küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust. Kuidas seda vastuolu mõista? Näide: Nõukogude Liit varises lõpuks kokku siiski seetõttu, et majanduses valitsevad tootmissuhted olid kinni jooksnud. Samas: need suhted olid kinni jooksnud juba hulk aega tagasi, kuid ideoloogiliselt suudeti seda siiski varjata ja need määrasid baasi. Veel : NEPi näide N-Venemaal 20 aastatel toimis kenasti ja tõi riigi sõjakommunismiga
peab tegelema materiaalse maailma nõuetega. Näiteks: Kuidas tunnetada maailma ja saada teada tõde? Tõe tunnetamise kriteeriumiks on Marxi järgi praktika. Marx arvas, et nii looduses kui ka inimühiskonnas võib leida seaduspärasusi, mille järgi toimuvad muutused. Väitis, et ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlik formatsioon tähendas Marxi jaoks tootlikke jõude ja neil baseeruvaid suhteid -- materiaalset baasi ja pealisehitust. Marx uskus, et õiglase ühiskonna kehtestamiseks tuleb kaotada eraomandus. Võõrandumise probleem Marxi järgi. Võõrandumisprobleem tekib, kui töö produkt ei kuulu töö tegijale. Töö tundub töölisele sel juhul peale sunnituna. Marx arvas, et võõrandumist tekitab eraomandus. Marx väitis, et eraomandus arendab ainult omamismeelt, ta ei lase tekkida inimlikel suhetel. 12 AUGUSTE COMTE (17981857)
*strukturalislik marksism *1970 essee "Ideolooogia ja ideoloogilised riigiaparaadid" *ühiskondlik formatsioon, 3 aspekti 1.majanduslik 2.poliitiline 3.ideoloogiline *pealisehitus eeltingimus, et k õik muus saaks pealisehituses funkstioneerida, aga ei peegelda otseselt tootmisviisi *pealisehituses teatav autonoomsus *majandssfäär on domineeriv, aga pole alati nii olnud *järeldus kapitalismi sisemised ja vastuoleud ei avaldu iigalgi otseselt pealisehituses * pealisehitust on vaja üldse selleks, et baas saaks eksisteerida (majanduslikud suhted saavad toimida ainult siis kui toimub midagi kultuuris, kunstis, ühiskondlikes suhetes) *pealsiehitus võib olla isegi olulisem kui baas *L H "Ideoloogia on "elatud" suhe inimeste ja nenede maailma vahel v õi selle alateadliku suhte peegeldus" *ideoloogia pakub inimestele teatavaid lahendusi inimese ja maailma vahelisetele suhetele 31 *I Loogika: ideloogiat peavad inimesed oma eluks, aga tegelikult teatav suhe,
70ndatel. pärand on väga rikkalik. eesti keeles on teda tõlgitud, näiteks LRis ilmunud artiklite valik. «kunstiteos selle massilise reprodutseeritavuse ajastul» 1936 tegeleb samade probleemidega nagu adorno (nad arutavad ja vaidlevad omavahel) ka b lähtekohaks oli marxi idee ühiskondade arenemisest. ta peab ennast marksistiks, aga temas on ka tõmme müstika ja religiooni suunas. väidab, et kapitalismis on olemas tõmme enda lagunemise suunas. tema mõttekäik puudutas pigem pealisehitust. progressikäsitluses on nad vastuolulised. marx eeldas, et kui revolutsioon toimub, saavad vastuolud ületatud. b jaoks oli progress ise probleem, progress vajas seismapanemist ja revolutsiooni mõte oleks progressi peatamine. kui marxi jaoks oli revolutsioon ajaloo vedur, siis b jaoks oli revolutsioon hoopis ajaloo hädapidur. mis toimub kunstiga kapitalistlikel tootmisliinidel? kunstiteose väärtus ei tule sellest, mida kunstiteos deklareerib.
Nt. Valimisvõitlustel tänapäeval ei vaidlusta keegi kapitalistlikke tootmissuhteid, küll aga ei tähenda et ei võidelda juriidiliste ja poliitiliste küsimuste üle (nt. Valimisõiguse andmine ja kodanikustaatus muulastele ei ole haagitud majandussuhete muutmise külge). · Pealegi mõjutab ka pealisehitus majanduslikku baasi. · Kuid, rõhutab Althusser, majanduslik determinism saab otsustavaks viimasel juhul. Sest just majandus piirab ja määrab lõpuks ka ideoloogilist pealisehitust. Kuidas seda vastuolu mõista? Näide: Nõukogude Liit varises lõpuks kokku siiski seetõttu, et majanduses valitsevad tootmissuhted olid kinni jooksnud. Samas: need suhted olid kinni jooksnud juba hulk aega tagasi, kuid ideoloogiliselt suudeti seda siiski varjata ja need määrasid baasi. Veel : NEPi näide N-Venemaal 20 aastatel toimis kenasti ja tõi riigi sõjakommunismiga kaasnenud raskustest välja, kuid ometigi ei sobinud pealisehituses kehtiva