orgaanilist ainet sisaldavad kihid turvastuvad. ·Veekogu kinnikasvamine e. mültumine limnogeenne protsess: mõjutavad pinnamood, veekogu sügavus, veetaseme muutumine, taimestik, toitainete sissekanne. ·Mineraalmaa soostumine terigeenne protsess: mõjutavad kliima (sademeid rohkem kui aurub), nõgus pinnamood, vettpidava kihi olemasolu, pealevalguvad pinnaveed. Kiirendavad metsa maharaiumine, äravoolu vähenemine, põhjaveetaseme tõus. ·Rannikulaguunide kinnikasvamine talssogeenne protsess: analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas)
a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. 72. Eesti agromullastiku valdkonnad. I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast
a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaad. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel
a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Ressursside jaotus: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa,
kraavide vahekaugus kujuneb suureks) 38)Kuidas kuivendatakse metsamaad? Metsamaade kuivendamisel on peamiseks kuivendusviisiks kraavkuivendus. Metsamaad nõuavad vähem intensiivset kuivendamist kui põllumaad. Et kuivendus oleks ühtlane ja kraavide vahele jääksid korrapärase kujuga maatükid, tuleb kuivenduskraavid projekteerida üksteisega ja metsasihiga paralleelselt. Kraavid tuleb projekteerida tee või sihi kõrgemalasuvale poolele, et lõigata ära pealevalguvad veed. Vältida tuleks kraavide lõikumist sihtide ja teedega. Kraavide pikkus oleneb reljeefist, kogujakraavide vahekaugusest, majanduslikest ja ekspluatatsioonitingimustest. Kraavid projekteeritakse kuni 1500m pikkused. Enamasti on kraavide pikkused tavaliselt 300-600m. Lisaks kraavidele soovitatakse rasketel liivsavi ja savipinnastel pinnavett ära juhtida veevagudega, mille vahekauguseks võetakse 20-25m ja sügavuseks 30-40cm. Kraavide sügavus oleneb pinnasest.
4. Lehtsamblaturvas (Hypnetum H) puhtal kujul harva Aladel, kus põhjavetest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega 5. Pillirooturvas (Phragmitetum Ph) koos tarna ja puuturbaga Ka seal, kus pealevalguvad pinnaveed on happelised ja toitainetevaesed Lisaks eristatakse osja-, ubalehe-, villpeaturvast jne. Tekivad madalsoode rabastumisel Erinevad turballigid teineteisele ladestununa moodustavad turbalasundi 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritaval maal
pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 - veelask. Poldritammi ülesanne on kaitsta poldrit üleujutuste eest suubla kõrgveeseisu ajal. . Piirdekraavid rajatakse poldri kõrgemale küljele. Nende abil juhitakse kõrgematelt aladelt pealevalguvad veed ja poldrit varem läbinud väikesed veejuhtmed poldrist mööda. Piirdekraavid rajatakse trapetsikujulistena. Nende lang peab olema vähemalt 0,3%o. Piirde-kraavide dimensioonimiseks tehakse vajaduse korral hüdraulilised arvutused. Piirdekraavid õigustavad end siis, kui rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on väiksemad kõrvalejuhitava vee pumpamise kuludest Veelask ehitatakse poldrivee ärajuhtimiseks isevoolu teel, kui see madalveeperioodil on
annaabi.ee 
