suunas. Koguarvuks hinnatakse 2 3 miljonit. Meteoorid tekivad siis, kui kosmiline ainekübeke tungib Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoriidiga on tegu siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub täht tasapisi kokku, muutudes valgeks kääbuseks, mille tihedus on väga suur
nimelt rahva kirjanduses .Sellepärast on ka igal rahval tema kirjanduse kohta omad mitmesugused õitsemise ajad,sedamoodi,nagu need vaimuvõitlemised,kas enam või vähem elu avaldasid,kas ülema ehk alama järje peal seisid,ehk,üheviisiliste igapäevaste tarvituste alla maha langedes,ka puhtast soiku jäid. Eestirahva kirjanduse õitsemise aegadest ei või siiamaani küll mitte rääkida. Mis meie keel ja kiri enne Sakste pealelangemist oli,sest ei ole meile kõige vähematki sõnumikest jäänud .Siis aga hakkasid võitlemised peale,kus meie rahale sest küll sai,kui ta elava hingega pääses ja ikka jälle uut jõudu nende poliitika võitlemistele võis koguda .Nende poliitika võitlemisest ei käi aga millaski kirjanduse saamised lahu,nagu meie enne nägime,ning sellepärast on ka Eestirahva kirjanduse-mitte õitsemise-aga siginemise ajad need,kus ta oma poliitika võitlemistes kõige kindlama järje peal seisis
muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad juba meie gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-
gravitatsiooni kaudu. Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas toimub vesiniku süntees heeliumiks. Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks.
Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. 13. Kuidas tekib täht? Esimese ja teise põlvkonna tähed. Millistel tähtedel saavad olla planeedid? Täht tekib gravitatsiooni mõjul kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Arvatakse, et enne Päikesesüsteemi tekkimist toimus noovaks või supernoova. Neil on ajalooline tähtsus sest ainult sel teel on võimalik sünteesida rausast raskemaid elemente. Seega pole meie Päikesesüsteem
galaktikate sees kui neist väljaspool, kuid tähti on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides.v Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena
juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid. Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Need nn. gloobulid (lad. globulos -- kerake) sobivad gaaskera võrrandeisse ning vastavalt programmeeritud arvuti asub nende elukäiku jälgima. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. HR-
lühidalt elementaarsündmuste hulgaks ja tõenäosus sõltuv mingist teisest tulemus ei mõjusta teise katse võimalike tähistatakse sümboliga S.Näide 1. Katse sündmusest.Näide10. Oletame näiteks, tulemuste hulka ega tulemuste võimalikuks tulemuseks täringu viskel et meil on urnis viis kuuli-kolm vaglet ja võimalikkust. Sõltumatuse sündmuste loetakse teatava tahu pealelangemist. kaks musta. Mis ontõenäsust,et pimesi korral kehtib võrdus P(AB)=P(A)P(B). Sellel katsel on 6 võimalikku tulemust ja valides saame esimesel korral valge Liitmistulause P(ABC)=P(A)+ P(B)+ vastav elementaarsündmuste hulk on:S = kuuli?P(A)=P(valge)=3/5=0.6eht60%. P(C)- P(AB)- P(AC)- P(BC)+ P(ABC) {1, 2, 3, 4, 5, 6 }.Katsetulemuste hulk Mis on tõenäosus, et ka teisel korral ühe ja sama katse seotud
laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni. Sisemistest kihtides kiirgunud valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii edasi kuni pinnani. 22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema. 23
kaksiktähe-gravitatsiooni kaudu. ≈ Värvus-heledusdiagramm (Hertzsprung-Russelli, HR-diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. ≈ Peajada vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tähe tuumas toimub vesiniku süntees heeliumiks. ≈ Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel gaasi- ja tolmupilvest. ≈ Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. – TÄHE KIIRGUS ≈ Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks.
annaabi.ee 
