orwellik tõdemus kõikide võrdsusest, kus siiski mõned teistest veidi võrdsemad on. Sellele osutab muu hulgas tõsiasi, et vähemalt kaheaastane karantiin euroliidu uutest liikmesmaadest Soome (ja enamiku teiste vanade liikmete) tööturule pürgijaile ei kehti Küprose ja Malta kodanike osas. Statistika andmeil on juba kümne aasta pärast Soomes miljon uut pensionäri, mis kujutab endast umbes viiendikku kogu elanikkonnast. Seega vabaneb sadu tuhandeid töökohti, mida pealekasvav generatsioon kuidagi arvuliselt ära katta ei suuda. See tähendab, et osa Soome paljukiidetud heaoluühiskonna alustalasid - riigikassasse voolavad maksud ning kõrgetasemelised tervishoiu- ja sotsiaalteenused - laguneb laiali ning ka tulevaste pensionäride pensionid hakkavad olema palju napimad. Tööpäevad Soomes Kuna võimalike massisünnitamistega ollakse Soomes juba lootusetult hiljaks jäädud, paistab ainus võimalus uute töötegijate hankimiseks olevat nende importimine.
eakaaslastelt hea välimuse ning stiilsuse eest plusspunkte koguda, kui aktiivse ühiskondliku panustamisega laiemalt silma jääda. Samuti võib tekstist välja lugeda selle, et tema silmis on tänapäeva noored mugavad laiskvorstid, kes pikendavad oma lapsepõlve sellega, et venitavad oma kooliõpinguid kui nätsukumme, tähtsustavad üle meelelahutust ning ei suuda võtta vastustust oma otsuste ega tegude eest. Autori sõnul on Euroopa noored, näiteks Skandinaavia pealekasvav põlvkond, võrreldes Eesti noortega olulisel määral erinev ehk siis kordades aktiivsemad ning motiveeritumad. Mina leian samuti, et teiste Euroopa riikide noored panustavad ühiskonda rohkem ning ilmselt on neil selleks ka rohkem võimalusi kui Eesti noortel. Näiteks on teiste riikide noorte vabatahtlike arv kordades suurem kui Eesti oma, sest need noored kasutavad võimalust läbi selle näha maailma ning saada kogemusi. Samuti korraldavad teiste
Koolijuhile on selline analüüs vältimatult vajalik kooli käsutuses oleva raha otstarbekaks planeerimiseks ning meeskonnatöö arendamiseks kõigi õpetajate, raamatukogutöötajate, lastevanemate jt osavõtul. Tahavad ju kõik olla hästi informeeritud õpilastele hea õpikeskkonna ning õpetajale meeldiva töökeskkonna loomise võimalustest. 10. Toote elutsükli analüüs sihtgruppides Pidevalt pealekasvav ilukirjandus nõuab täiendamist, samuti uute ja asjakohasemate õpikute murtsemine. Uuemad õpikud tõrjuvadki turult välja vanad, sest neid lihtsalt enam ei kasutata. Kui siis harval juhul, migi konkreetse sündmuse puhul. Mitte kunagi varem ei ole eesti laste lugemisvara rikastanud nii palju teatmekirjandust kui nüüd. Palju tehakse ja nõutakse koolides referaadi tegemist. Referaate antakse aga koolis kõvasti, küll lindudest, küll madudest, metsadest ja maailmajagudest
1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise, tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on kujunenud eeskuju murdeea noorukite hirmudele, igatsustele, emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga seda kui kõik talle kasvuraskustest räägivad ning muudkui korrutavad, et
põlvkond saab ka vähem lapsi. Kui võrrelda optimistlikku ja pessimistlikku prognoosi (joonis 4 ja 6), siis on näha, et optimistliku prognoosi korral võib rahvastik pikapeale jääda stabiilsele tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga väike võrreldes vananevate generatsioonidega ning sama nähtus erineb ka tõenäolises prognoosis. Joonis 1. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2017 aastal. Joonis 2. Ida-Virumaa rahvastiku püramiid baasstsenaariumis 2040 aastal. Sündide arv Ida-Virumaal väheneb, ilma mingite näitajate muutusteta, 2040. aastaks 48% ja optimistliku ning pessimistliku sündimuse summaarkordaja muudu korral vastavalt 49% ja
parandamisest, et toimu arutelu. Ühiskonnas on välja kujunenud kindel seisukoht: lapsed ja noored ei tea midagi sellistest keerulistest asjadest. Siinkohal tsiteeriksin lõigu näitlejanna Mari-Liis Lille kõnest loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel riigikogus: "Lapsed tegelegu lasteasjadega, mängigu mänge ja jäägu oma liistude juurde. Laps tahab teada, kuidas need asjad siin maailmas käivad, et ühel päeval olla võimeline neid muutma." Just nii see on. Pealekasvav põlvkond tahab ka teada, et olukorda parandada. Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub valimisõiguslikuks,teab ta kõike, sinnamaani aga peetakse teda lapseks? Selleks, et näha rohkem teovõimelisust ühiskonnas ja valijate seas, peab alustama just noortest. Noorest sirgub valija ja kui me ei soovi et noorel, kes kord vanemaks saab, puuduks oma eelistus just nimelt seetõttu, et ta on teemast kõrvale jäänud ajal, mil ta sirgub
looduslikke ravimeid. Tehes tööd sellise vähetuntud teema kallal oli raske, kuid huvitav. Järeldusi tuli palju, kuid samas tunduvad need kuidagi väga utoopilised. Jääb mulje, et tahetakse nagu midagi varjata, samas, ma ei saa aru, mis asi see oleks? Kas on siis tõesti selline hull põlvkond peale kasvamas? Mina isiklikult järeldan oma nägemustest ja tähelepanekutest, et praegune, pealekasvav põlvkond võib küll tark olla, kuid nad on laisad ja mugavad. Nad ei oska vahel ka kõige elementaarsemaid asju teha. Miks? Vanematel pole aega, vanemad on tööl kogu aega ja neil pole aega lapsi õpetada. Lapsehoidjateks on arvuti, internett, jututoad, portaalid ja vaesemates peredes TV. Võibolla hoopis see vanemate ajapuudus ,,sünnitaski" meile uue põlvkonna indigolapsed? See kõik on vaieldav ja mu väited on võimalik kõik ümber lükata, nii teaduslikult kui ka meditsiiniliselt
annaabi.ee 
