Löögita printerid võib jagada omakorda tindi- ja laserprinteriteks ning võib jagada ka ühenduse asukoha järgi: lokaal- ja võrguprinteriteks. Kuivõrd maatriksprinterite aeg hakkab ikkagi juba otsa saama, siis keskendume löögita printeritele laser- ja tindiprinterile. Kuigi need kaks printeri liiki on küll vägagi erinevad, leidub nende konstruktsioonis alati: paberi etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega ning kontroller, mis juhib trükimärkide pealekandmist. Tindiprinter töötab väikeste tindipiiskade paberile pritsimise põhimõttel. Seetõttu on enimvahetatavaks detailiks selles printeris tindipott(või potid). Värvilisel tindiprinteril on enamasti mitu tindipotti. Kui need tühjaks saavad, on targem nad lihtsalt ära visata ja uued osta. Tindipottide isetäitmine ja korduvkasutamine viib sageli printeri riknemiseni. Parim on tindiprinterile, kui
0 spetsifikatsioon. Kuna inimestele meeldib omas kodus, kinos käimise asemel vaadata kõrgkvaliteedilist videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt. Printerid Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast: o Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem o Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega o Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks. Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid o Maatriksprinter e. nõelprinte o Õisprinter (Daisy-wheel) Löögita printerid o Termoprinterid
pidevakujulist rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1) paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem. 2) trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3) juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1) löökprinterid 2) löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud.
4 tehakse nüüd kasutajate poolt tavaprinteriga. Maailma esimese mehaanilise arvutiprinteri leiutas Charles Babbage 19. sajandil. Printer on väljundseade ning kõik printerid koosnevad kolmest põhiosast: Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale Kui arvuti väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ehk soft copyks, siis väljundit paberil püsikoopiaks ehk hard copyks. 5 2. Printerite tüübid
väikesemahulisteks trükitöödeks. Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: • paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, • trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning • juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printerite jagunevus tööpõhimõtete järgi: - Löökprinterid – printimise pea ja paberi vahel on tindiga immutatud värvilint. Kujund saadakse löögiga vastu värvilinti. Kasutatakse esinevaid printimispäid. Pead on võimalik pöörata ja üles-alla liigutada, et sümbol õigesse kohta paigutada.
väikesemahulisteks trükitöödeks. Printereid klassifitseeritakse eelkõige tööpõhimõtete järgi, mida nad kasutavad. Erinevate printimistehnoloogiatega printerid sobivad erinevate tööde jaoks, neil on erinev prindikvaliteet piltidele ja tekstile, erinev printimise kiirus, lehekülje hind, müratase jne. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: · paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, · trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning · juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printerite klassifikatsioon nende tööpõhimõtte järgi: Löökprinterid: Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Löökprinterid jagunevad omakoda kolme suuremasse gruppi olenevalt sellest, kuidas ja millega teostatakse löök.
tööprintsiibid. Detailid on märksa keerulisemad. Kasutatakse optilisi filtreid eraldamaks valgest valgusest punast, rohelist ja sinist valgust iga pixli kohal, et neid saaks eraldi kuvada. Igat värvi on võimalik üles ehitada lineaarse superpositsiooni teel kolmest põhivärvist. · Printer Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1. paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, 2. trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3. juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1. löökprinterid 2. löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud.
TFT- kuvarid on oma parameetrite poolest peaaegu võrdsed tradidtsiooniliste CRT- kuvaritega- nad on kiired ja kontrastsed ning neil on kirkad värvid kogu ekraani ulatuses. Samas on nad passiivmaatrikskuvaritest kallimad. 17. Printerid ja Scannerid. Nende tööpõhimõte, tüübid, hooldus ja tarvikud. Printer Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: 1. paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, 2. trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning 3. juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: 1. löökprinterid 31 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2
rullpaberit. Enamasti olid nad elektrilise kirjutusmasina taolised, mis graafika väljastamist ei võimaldanud. Veel 80. aastate alguses ilmunud esimeste IBM personaalarvutite (PC- de) külge võis ühendada standardse IBM kirjutusmasina 6747, kasutades seejuures spetsiaalset liideskaarti. Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest põhiosast: paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem, trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega (marking engine) ning juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale. Printereid võib tööpõhimõtte järgi jaotada kahte suurde klassi: löökprinterid löögita printerid. Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud.
annaabi.ee 
