(pealause, kõrvallause) 3.Töölt koju jõudnud, loeb isa lehte. (kõrvallause, pealause) Reegel: kõrvallause peab pealausest olema eraldatud koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset) Ülesanne: mõtle pealausele juurde sobiv kõrvallause ja koosta põimlause. 1. Kaspar joonistab maja ja jalgratast. 2. Karmen käib kaks korda nädalas tantsutrennis. 3. Ainult väga head lauljad pääsevad finaali. 4. Ema tuli töölt ja hakkas perele süüa tegema. 5. Taksikoer Lottel on neli imetoredat kutsikat. 6. Pühapäeval saab kogu pere midagi ühiselt ette võtta.
Kontrolltöö nr 5 A Lause, kirjavahemärgid 1. Täida lüngad (3) Samaväärsete osalausetega liitlauset nimetatakse............... Lauset, kus pealausele on alistunud üks või mitu kõrvallauset, nimetatakse................ Sageli esinev lausestus viga on näiteks........... 2.Moodusta sõnadega remontima, vannituba laused. (3p) Koondlause: ............................................................................................. ........................................................................................................... Rindlasue: ........................................................................................
........................................................................................................................ Kui sõber saabus, hakati jooma. .............................................................................................................................................. Kui Henri load kätte sai, nautis ta elu rohkem. ............................................................................................................................................... Tõmba pealausele joon alla ja pane kirjavahemärgid! 1. Kui te katset ei läbi kooli ei pääse. 2. Treenerile ütles ta et on treeninud. 3. Majas kus oli toimunud põleng taastati. 4. Kui Taavetil nälg tekib hakkab ta kiunuma. 5. Auto mille just ostsin oli katkine.
) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi lauseliikmeid rohkem kui üks. Rindlause on lause, mis koosneb võrde tähtsusega osalausetest, mida ühendatakse koma või sidesõnade ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.). Kõrvallause eraldatakse alati pealausest komadega, isegi kui koma satub sidesõnade ja, ning, ega, või ette.
.............................................................................................. 4. kelle omad on sussid / keegi ei teadnud / mis riidehoius vedelesid ............................................................................................... 5. et ma sind pärast seda / veel usaldan / ära loodagi / kui sa mind alt vedasid. ............................................................................................... 4. Pane kirjavahemärgid. Tõmba pealausele joon alla. 1. Mitu korda oli nende uru läheduses kostnud kurja peni lärisevat haukumist mis tumedakarvalise rebasepoja südame võbisema võttis kuid iga kord oli teine vanematest vaenlase vastu läinud ja ta mõne lihtsa haagiga kõrvale juhtinud nii et peni pidi pika ninaga koju tagasi pöörduma. 2. Jõeäärsete kivirahnude vahel oli koera nii kerge petta et rebased hakkasid oma kohmakat vastast lausa põlgama ning muutusid juba liiga enesekindlaks. 3
a) järjestikuses alistuvuses, mille puhul iga järgneva lause põhisõna on eelnevas lauses: Otsustasime üheskoos, et võtame kaasa hõbehalli telgi, mille olime laenanud matkaklubist, kus telke on küllaldaselt. _________________, et______________, mille____________, kus_______________ b) kaasalistuvuses, mille puhul kõik kõrvallaused alistuvad pealausele: Edgar Savisaar oli see, kes lõi Keskerakonna, kes töötas välja erakonna strateegia ja taktika, kelle ettenägelikkus kindlustas erakonnale Riigikogu valimistel alati hea tulemuse. __________________, kes____________, kes_______________, kelle________________ c) segaalistuvuses, mille puhul on alistuvaid lauseid mitu (asetsevad segamini alistavate lausete või nende osadega):
esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas märkamatult võssa. *Üte eraldatakse komadega : Ott, mine peitu!! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda.
lause teema positsioonis ja mida uue infona. Liitlauses pole oluline niivõrd järjekord, vaid sõnumi jaotus ehk mida esitatakse pealauses, mida lauselühendites, nominalisatsioonides ja kõrvallausetes. Uus ja fokuseeritud info tuuakse üldiselt pealausesse – see on keskne info. Kõrvallausetesse sisestatud konstruktsioonidesse paigutatakse sekundaarne info. Teksti tähendusstruktuuri seisukohalt väärib tähelepanu tekstistruktuur, kus fookuses on hinnang pealausele ja sõnum ise on esitatud subjektilise et-kõrvallausega, mis esitatakse teemana ehk varem tuntuna. Võib ka sõnumiallika fookusesse tõsta ja sõnumi sisu sekundaarsena teatada. Kõigepealt tuleb leida teksti eesmärk, siis alles struktuur. Eesmärk määrab struktuuri. Räägitakse 3 struktuurist: kirjeldav, jutustav, arutlev. Tekstitüübid ja nende keelelised tunnused Tekstitüübid on universaalsed. Tekstid jagunevad kirjeldavateks, jutustavateks, arutlevateks
annaabi.ee 
