orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. - Peakvantarv- eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Orbitaalkvantarv- määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Määrab elektroni pöördimpulsi L. Magnetkvantarv- määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. Spinnkvantarv- võib omada kahte väärtust + 0,5 ja 0,5 27. Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis?
48)Milline on normaalkiirenduse valem ringliikumisel? Seleta tähised. A=v2/r 49)Sõnasta Bohri II postulaat:Aatom neelab või kiirgab energiat, liikudes ühelt lubatud orbiidilt teisele. 50)Millega võrdub vesiniku aatomi energia ja orbiidi raadius Bohri teooria järgi? Selgita. En=- E1/n2 , E1=2,17 *10 astmel -18 J , rn = r1*n ruudus. r1=5,29 *10 astmel -11 51)Milline nägi välja Bohri kvanttingimus? Mis selle õigsust kinnitab? 52)Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. Peakvantarv määrab ära aatomi energia ja elektroni orbiidi raadiuse n=1;2;3;.... Orbitaalkvantarv iseloomustab orbiidi kuju l=0;1;...;n-1 Magnetkvantarv on seletatud selles mõttes, et elektron võib liikuda seal nii üht kui teist pidi. Me= 0;+/-1;...+/-l Spinnkvantarv , kui elektroni pöörlemismomendi iseloomustaja S=+/- ½ 53.55)Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis?
n = 1 elektron asub esimesel orbiidil ehk esimesel energiatasemel, n = 2 elektron asub teisel orbiidil ehk teisel energiatasemel jne. Mida suurem on peakvantarv, seda suurem on aatomi energia, tema keskmine kaugus tuumast ja seda suurem on tema orbitaal. Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. Elektronkihis olevaid elektrone saab olla maksimaalselt 2n2. Näiteks esimesel orbiidil saab olla maksimaalselt 2 elektroni, teisel 8, kolmandal 18 jne. Peale peakvantarvu on olemas teisi kvantarve, näit. Magnetkvantarv. Mõiste: orbitaal (orbiit) ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur. Elektroni võimalikke energiatasemeid kirjeldatakse kolme kvantarvuga: 1. Peakvantarv (n) 2. Orbitaalkvantarv (l) määrab ära orbitaali ruumilise kuju. 3. Magnetkvantarv (m) määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis. 2. Energianivoo peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus (statsionaarses
koguenergiaga -ndal püsiorbiidil", saame lisades siia veel "jõudude tasakaalu" , võime leida ka "orbiidi raadiuse" ning "orbiidi pikkuse" ( ) ja "elektroni kiiruse orbiidil". Ühtki neist suurustest pole kunagi mõõdetud, ka pole nad määratavad kaudsel teel - nad on kõigest "planetaarmudeli parameetrid". Pauli keeld ja kvantstatistika Naatriumi spektri kirjeldamisel jätsime põhjendamata spektraaltermide lähtumise peakvantarvu väärtusest 3. See, et tegu on ühe elektroniga paljudest - valentselektroniga - sai ära öeldud; põhjus, miks ei või või 2, jäi selgusetuks. 21 loeng Radioaktiivse lagunemise seadus. Radioaktiivsuse teooria on loodud põhiliselt inglise füüsiku E. Rutherfordi poolt. Asunud 1898. a. Montreali Ülikooli füüsikaprofessori kohale, ühendas ta prantsuse avastused inglise rahade ja tehnoloogiaga.
............ ................... E n= 0 eV n = 5 - 0,54 n = 4 - 0,85 n = 3 - 1,51 n = 2 - 3,39 E1 n = 1 - 13,6 Eo 5 6 Peakvantarvu väärtuseks võib olla suvaline täisarv alates 1 kuni .Vesinikuaatomi koguenergia on määratud vaid peakvantarvudega. Orbitaalkvantarv l iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust. Kvantarv l määrab kindlaks, millised võimalikud orbiidid on stabiilsed. Orbitaalkvantarv võib omandada täisarvulisi väärtusi 0, 1, 2, ..., n -1.Nii näiteks võib olla põhiolekus ainult 0, samal ajal kui n = 3 korral võib l väärtuseks olla kas 0, 1 või 2.
lainepikkusega komponentideks ja registreerida (emissioon-spektraalanalüüs). ➢ Igale orbitaalile mahub maksimaalseltkaks elektroni. 15. Kvantarvud: pea-, orbitaal-, magnet- ja spinnkvantarv. ➢ Peakvantarv (n) omab täisarvulisi väärtusi n = 1,2,3…. Mida suurem on n, seda suurem on elektroni keskmine kaugus tuumast ja seda suurem seega orbitaal. ➢ Orbitaalkvantarv (l) määrab orbitaali ruumilise kuju, tema väärtus sõltub peakvantarvu väärtusest. l väärtused on täisarvud vahemikus l= 0,1,2,3,…, (n-1) ➢ Magnetkvantarv (ml, ka m ) määrab orbitaali asendi (orientatsiooni) ruumis ning määrab ära orbitaalide arvu antud energia alamtasemel. Magnetkvantarv sõltub l väärtusest. Igale l väärtusele vastab (2l + 1) täisarvulist ml väärtust: m= 0, ±1, ±2, …, ±l ➢ Spinnkvantarv (ms, ka s) iseloomustab konkreetset elektroni ja tema pöörlemist
Selline käitumine on määratud aatomorbitaaliga - matemaatilise funktsiooniga, mis kirjeldab ära tõenäosuse, et elektron on mingis konkreetses punktis aatomituuma ümbruses olemas. 1.4.2 Elektronkihid Elektronkate jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda jagunevad alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkihi, milles elektron paikneb, määrab ära elektroni elektronkatte peakvantarv (n). Kuna elektriliselt neutraalsel aatomil on alati vähemalt üks elektronkiht, siis peakvantarvu väärtused võivad olla 1, 2, 3 jne. Teoorias võib aatomil olla lõpmatu arv elektronkihte, kuid reaalselt on kõige suuremal avastatud keemilise elemendi aatomil ergastamata seisundis seitse elektronkihti. 1.4.3 Valentselektronkiht Valentselektronkiht koosneb tuumast kõige kaugemal olevatest elektronidest ja määrab ära konkreetse keemilise elemendi keemilised omadused.
Ergastamisel viiakse elektron tuumast kaugemale Aine paistab valges valguses seda värvi, millist värvi valgust ta peegeldab Tasapeeglis on kujutis peegli taga ja sama suur kui ese. Murdumine on tingitud valguse kiiruse erinevusest erinevates keskkondades Murdumisel kaldub rohkem kõrvale sinine valgus, difraktsioonil punane Mitte igasugune valgus ei tekita fotoefekti Elektroni energiatase aatomis on määratud peakvantarvu (1, 2, 3, ..) ruuduga: mida suurem arv, seda suurem energia. Üheaegselt pole võimalik määrata elementaarosakese asukohta ja kiirust Mida kaugemal tuumast elektron on, seda suurem on energia “Vabade nukleonide” (prootoni ja neutroni) massid on suuremad kui tuumas olevail
mitmesuguseid ligikaudseid lahendusmeetodeid. Kuna elektron liigub kolmemõõtmelises ruumis ja Schrödingeri võrrand kirjeldab elektroni liikumist kui lainet ruumis, siis tuleb võrrandi lahendamiseks sisse tuua kolm üksteisega seotud kvantarvu. Peakvantarv (n) omab täisarvulisi väärtusi 1, 2, 3 jne. Mida suurem on n, seda suurem on elektroni keskmine kaugus tuumast ja seda suurem seega orbitaal. Orbitaalkvantarv (l) määrab orbitaali ruumilise kuju, tema väärtus sõltub peakvantarvu väärtusest. l väärtused on täisarvud vahemikus 0 - (n-1). Kui n = 1 siis l saab olla vaid 0; kui n = 2 siis l saab olla 0 või 1 jne. l väärtusi tähistatakse tavaliselt tähtedega. l väärtus orbitaali tähistus 0 s 1 p 2 d 3 f 4 g Seega kui l = 0 siis on tegemist s-orbitaaliga jne. Magnetkvantarv (ml) määrab orbitaali orientatsiooni ruumis ning määrab ära orbitaalide arvu antud energia alatasemel. Magnetkvantarv sõltub l väärtusest. Igale l väärtusele vastab
1911.a. ehitas Rutherford aatomi ehituse mudeli, mille kohaselt praktiliselt kogu aatomi mass on koondatud positiivselt laetud tuuma. Ringorbiidil ümber tuuma tiirlevad elektronid, mille arv aatomis on võrdne tuuma positiivse laenguga. Klassikalist aatomi mudelit täiendas Taani teadlane N. Bohr (1855 1962) näidates, et elektron võib liikuda ümber tuuma kindlatel statsionaarsetel ringorbiitidel, mis on määratud ja kvantarvuga n ja mis omab ainult täisarvulisi väärtusi. Peakvantarvu 1 puhul liigub elektron esimesel e. põhiorbiidil. Statsionaarsetel ringorbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. Elektron kiirgab või neelab energiat kvantidena üleminekul ühelt orbiidilt teisele. Üleminekul 1 orbiidilt teisele elektron neelab energiakvandi. Energia neeldumisel läheb aatom põhiseisundist kõrgema energiaga nn ergastatud olekusse. 1919.a. tõestas Rutherford, et tuuma üheks koostisosaks on prooton, mille mass on ligikaudne 1 süsinikuühik, mis on
y 2 1 1 2pz orbitaal x z y x z Joonis 1. Kolme p-orbitaali kombinatsioon 42 Hübridisatsioon Igas elektronkihis (st. iga peakvantarvu väärtuse korral) omavad väiksema kõrvalkvantarvuga orbitaalid madalamat energiat kui suurema kõrvalkvantarvuga. Elektronid, otsides madalama ener- giaga olekut, täidavad seetõttu esmalt s ja alles seejärel p-orbitaalid. Väga lähedase energiaga orbitaalidel võib aga toimuda nende hübridiseerumine, mis võrdsustab kõigi hübridisatsioonis osale- vate orbitaalide energiad ning võib anda summaarse "energiasäästu". Hübridisatsiooni käigus
annaabi.ee 
