Kui me oleme endale juba meeldiva ameti leidnud ning me tahaks juba tööle asuda, peab kindlasti uurima võimalusi enda kodukohas või siis teisi viise, kuidas õige tööandja leida. Peale selle peaksime vaatama ka tuleviku poole ning mõtlema, kas see elukutse meeldiks mulle ka kunagi hiljem ning kas see on siiski meile parim. Sageli teevad inimesed liiga kiireid otsuseid ning tulemuseks on mittesobilik elukutse, mis on meeldiv vaid ajutiselt. Sellepärast peaksimegi kaaluma ameti kõiki plusse ja miinuseid ning lõpuks tegema õige otsuse, kas see elukutse on see õige. Õige elukutse leidmine on kõigi jaoks keeruline, kuid kui toimida õigesti, võime leida endale unistuse töökoha. Peame endale selgeks tegema, mida me soovime ning millisel tööpostil me sooviks ennast tulevikus näha. Kindlasti aitab ka tuttavatelt kogemuste küsimine, kuid lõpuks peab iga inimene enda eest otsustama, usaldades iseennast ja toetudes varasematele kogemustele
saavutada võites teiste heakskiidu. Kõige sügavama õnnetunde saab saavutada saades heaks inimeseks. Inimeseks, kes naudib maailma sellisena nagu ta on ning vältides kahju tekitamist teistele. See ongi, mis teeb minust minu. Ma usun, et head mõtted ning suhtumine teevad inimese õnnelikuks. Inimestel puudub tihti kontroll omaenese tegude üle. On loomulik suhtuda kõigesse nii, et: ,,Mina olen universumi keskpunkt ning kõik, mida mina usun on alati ja igavesti õige." Kas nii peaksimegi kõik tundma? Kohe kindlasti mitte. Iga inimene on omamoodi ainulaadne, kuid meid kõiki ühendab miski. Nimelt arvan, et selleks võikski olla just headus. Headus teeb meid ilusaks. Kujutleme tüdrukut ja poissi, kes istuvad koos mereääres. Nad hoiavad käest kinni, kuid mõlemad vaatavad erisuunas. Tüdruk vaatab otse, päikeseloojangu poole. Tema silmis on see üks kõige ilusamaid hetki maailmas. Poiss, aga, vaatab tüdruku nägu
Olen valmistanud kõne rahvastiku vähenemisest, sellega kaasnevate probleemide tutvustamiseks, ning ennekõike teie südamele panemiseks rahvastiku vähenemise peatamist. Meie rahva iive on hetkel negatiivne, mis ei tule arvatavasti kellelegi üllatuseks. Kõik see oleneb ju tegelikult meist endist. Kahtlen, et meie seas on inimesi, kellele meeldiks, kui meie keel, rahvus ning kultuur välja sureks. Seetõttu peaksimegi midagi ette võtma. Ma ei taha öelda, et tuleb vara sünnitama hakata või midagi selle sarnast, kuid juba noore inimesena tuleb hakata mõtlema oma tervisele ning tulevikule. Võib küll olla tore noorena suitsetada, juua alkoholi ning elada ebatervislikku elu, kuid see mõjutab ju meie tulevikku? Eestis on hetkel sündimus 1000 elaniku kohta 10 inimest, kuid suremus on kolme võrra suurem. 1988- ndal aastal oli Eesti keskmine rahvaarv veel 1 561 900inimest, kuid praeguseks on see
Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maksta väärilist palka oma haritud ja ka vähem tarkadele inimestele.
Millegi kadumine ei tähenda pahe asemele tulekut, pigem jääb asemele kadunu voorus. Seneca ei mõista hukka igasugust kaasaelamist, emotsioonid on kohased, kuid kui tegemist pole paheks muutumisega, jääb ta mõistus selgeks, ta ei lange. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Vastus sõltub vaatevinklist - võib ju tõepoolest küsida, kui meid polnud varem, miks peaksimegi olema hiljem? Miks peaks paratamatus meis hirmu tekitama, eranditult kõik voolab sinna. Meile kuulub praegune hetk ning muretseda sajanditaguse aja pärast pole mõtet. Kui selline mõte puudutab vaid surma-temaatikat on see põhjendatud, kuid kui üldisemat pilti, mis puudutab igapäevaelu, muudatuste elluviimist, mis peaks elu 50 a pärast "paremaks" muutma (nt keskkonna-temaatika) on see ehk veidi kohatu. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi
Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on neil vorm. Näiteks tassi puhul on tal oma vorm, mis teeb temast tassi. Kui tal oleks taldriku vorm, siis ei peaks me teda tassiks vaid taldrikuks. Liikumispõhjus on liikumise ja paigalseisu lähtekoht. Sellest kohast saab alguse asjaga toimuv muutus. Maja puhul on liikumispõhjuseks ehitustöölised, ehk need kes hakkavad maja kavandi järgi looma. Eesmargipõhjus on see, millepärast see asi eksisteerib. Asju luuakse
ideaalne sihtkoht piraadile, kuid meeleheitest ja lootusetusest väljapääsemiseks piisab. Üle 1,5 miljoni põgeniku ootab Somaalia naaberriikides oma saatust. Kindel on see, et Euroopas ei oota neid keegi. Miks me ei tea ühegi kinnipeetud piraadi nime, vanust, elukohta ja nende eneste kommentaarid ja intervjuud puuduvad sootuks? Neil pole keskset registrit paatide registreerimisnumbritega. Kas see on pelgalt ajakirjanduslik huvipuudus või isoleerituse ja ohtlikkuse kõrvalprodukt? Kas me peaksimegi iga terroristi ja üksiküritaja sisemisi motiive levitama? Rahvusviha tekitamises ei süüdistaks meid ilmselt keegi . Mina isiklikult arvan, et see mis Somaalias toimub on lihtsalt Somaalia enda viga. Neil ei ole kõik riigis korras ja ei võeta ka midagi ette ,et peatada piraadid . Sellist tegevust ei tohiks enam 21. sajandil lubada .Kui Somaalia ise sellega toime ei tule ,et need kurjategijad kinni võtta,peavad sekkuma muude maa riigid ,et õiglus jalule seada. Nad
Tao elamiskunsti soovitus on aga järgmine: Jätke kõigile oma tunnetele ruumi, lubage endale, et nad teis täielikult avanevad. Ärge peitke end tulevikus ühegi iseenda süvasisemusest tuleva meeleliigutuse eest. See on küll raske, kuid see seisund taganeb ning vabastab jõu, minetades hirmu. Te peate loobuma seotusest oma valede tunnetega, emotsionaalsetena näivate mõtteprotsesside tühjusest ja sisutusest ning pöördumine tõelise aistingute poole, mis tulenevad iseendast. Nii peaksimegi me leidma enesega kontakti, millest kasvavat suur energia. Niipea kui hakkame tundma tundeid iseendast lähtudes, päev-päevalt olevikus elama, olevat me eneseteostuse rajal, kusjuures rada ise, meie argipäev olevat siis see teostumine. (Fischer 2000: 55-56) Meditatsioon On mitmeid viise, kuidas liikuda valgustuse suunas. Taoism tunneb näiteks mitut liiki joogat. Sellegi esiplaanil on jälle pikaealisuse saavutamine ning see tegeleb erinevate hingamistehnikatega.
) Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Oleks vajalik uurida naiskirjanikke läbi selle prisma, kas ja mil moel on neil olnud tuge nii vaimses kui materiaalses mõttes oma lugude kirjutamisel. Kui ei ole olnud vabadust ise luua oma loomingu kirjapanekuks vajalikke tingimusi, siis seda mittevabadust ja ebavõrdsust peaksimegi arvesse võtma naiskirjanike uurimisel, nende kirjandusteoseid analüüsides ja loomingu kvaliteeti hinnates. Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naiste kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste
annaabi.ee 
