Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, kellest Eestis oli 300 000 kuni 400 000 inimest
Alates 1995. aastast on tegev Eesti Taekwon-do Liidu juhina; samuti kuulub ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse asutajate hulka ning valiti 2008. aastal ka juhatuse liikmete hulka. 2009 valiti ta Ülemaailmse Võitluskunstide Komitee (IMGC) peakomitee liikmeks. Mihhail on 2011. aasta veebruaris Tallinnas toimunud IV Võitluskunstide Maailmamängude peakorraldaja. Organisatoorne ja ühiskondlik tegevus: Ta on olnud mitmete vabariiklike ja rahvusvaheliste ürituste algatajaks ja peakorraldajaks, sealhulgas rahvusvaheline võitluskunstide festival ,,Noorte meistrite tee" (alates 2001. aastast), Baltimaade suurim rahvusvaheline taekwon-do turniir BaltCup (al. 2002), laste ja noorte turniir ,,Tiigripoeg" (al. 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (al. 2008). Aastal 2000 asutas noorsooühingu ,,Põlvkond", mis on aastate jooksul viinud läbi mitmeid noortele ja eaketele suunatud heategevusprojekte. Alates 2009. aastast on
muusikasse. Festival lõppes lõbusa tantsuringiga, kus oli võimalik õppida ,,puukingatantsu" Anneli Kuuse juhendamisel. Piltidel lapsed mängimas erinevaid pille festivalil ja ka mõned täiskasvanud, kelle riietus on pärit sellest ajastust. Saaremaa Vanamuusikafestivalil esines 2000. aastal ligi 80 noort muusikut Eestist ja Soomest. Sel aastal oli see Saaremaal juba neljas Vanamuusika festival. Fesstival toimus Kuressaare linnateatris ja peakorraldajaks oli Tiiu Maripuu. Eripära väljendus selles, et ansamblitele oli antud suurem võimalus enese tutvustamiseks ja näitamiseks. Festivalist võttis ka osa Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera Rita Ilvese juhatamisel. Oli võimalus osa võtta madalmaade kuulsa plokkflöödivirtuoosi Jacob van Eycki variatsioonide võistumängimisest. Õhtupoolikul oli võimalus kuulata ja vaadata erinevaid vanamuusikakontserte Kuressaare linnuses. Lõpuüritus toimus Muhus, Koguva küla
3 1. KVALITEEDIINNOVATSIOONI AUHIND 1.1. Kvaliteediinnovatsiooni auhinna tutvustus Kvaliteediinnovatsiooni auhind loodi 2007. aastal Soomes tunnstamaks ettevõtet, kes on toonud turule uuendusliku toote, teenuse või ärimudeli, mis on jõudnud ka majandusliku eduni. Konkursil osalevaid innovatsioone hinnatakse metoodika abil, mis võtab arvesse uuenduslikkust, kasutatavust, mõju klientidele ja/või ühiskonnale, õppimiskogemust ning tulemuslikkust. Konkursi peakorraldajaks on Soome Laatukeskus. Konkursi võitjaid tunnustab kõrgetasemeline žürii ja tunnustusele kirjutab alla Soome Vabariigi President. Esimestel aastatel oli tegu Soomesisese auhinnaga, 2010. aastal liitus Eesti. 2015. Aastaks on auhinnaga liitunud 10 riiki – lisaks Soomele ja Eestile veel Rootsi (2011), Läti (2012), Ungari (2013), Tšehhi (2013), Kasahstan (2014), Iisrael (2014), uute liitujatena sel aastal Leedu ja Baskimaa. Kvaiteediauhind on muutunud iga aastaga
3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng 1993 Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks. Kuna festival oli uus nähtus Viljandi kultuuripildis, siis oli omal kohal ajalehes "Sakala" ilmunud selgitav artikkel festivali mõtte, sisu ja ka esinejate kohta. Folgi peakorraldajaks on läbi aastate olnud Ando Kiviberg, kes ka ise on pärimusmuusik. Esimesel folgil välismaa artiste veel ei osalenud. Esimesel Folk festivalil esinesid "Justament," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Normaalne seltskond," Tiit Kikas koos Peeter Rebasega, "Jää-äär," "Alle-aa" ja "Rahvastepall." 1994 II Viljandi folk toimus juba kolmel päeval, 22.07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja solistidele osalesid ka välisriikide artistid
nüüd hakati kasutama sõna "eestlane". Tähtsaks on ühtse kirjakeele kujunemine, mis tihendas omavahelist läbikäimist ja hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur. Avaldumisvormideks kõige selgemal kujul olid suurürituste teostamine, seltside moodustamine, koolide rajamine, ajalehtede avaldamine, eestikeelse trükisõna ilmumine, rahvusliku muusika ja heliloomingu tekkimine, jne. Suurimaks tähtsündmuseks ärkamisajal kujunes esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Selle peakorraldajaks oli "Vanemuise" selts eesotsas Jannseniga. Üritus oli korraldatud Liivimaa talurahva vabastamise 50. aastapäevale. Tähtsaks tuleb 9 pidada, et inimesed said kokku, peeti koosolekuid ja kõnesid. Enne laulupeo toimumist oli juba alustatud rahvuslike seltside rajamisega. Tekkis laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis oli ka laulupeo korraldaja rollis. Siiski õige hoo sai liikumine sisse 1870ndast, kui hakati looma tähtsamaid rahvuslike
aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem-nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega. 3. Samm riikliku iseseisvuse suunas.
Teiseks üldjuhiks oli Valga seminari õpetaja Aleksander Kunileid - Saebelmann (Lisa 2). Laulupeol oli olemas ka oma peakomitee, mille eesotsa valiti Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode (Lisa 3) (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Willigerode esindas neid, kes püüdsid laulupidu näidata eestlaste ja saksa mõisnike sõpruse tähisena. Sellele vastav oli ka Jannseni juhtmõte: ,,Laul ei lahuta, vaid ühendab". (Mesikäpp,Pant,Tamarkin 1969) Laulupeo peakorraldajaks oli Vanemuise selts. Laulupeo ettevalmistamisest võttis osa ka Lydia Koidula (Lisa 4). Ta korraldas loterii, mille kaudu aitas laulupeo kulude katteks summasid koguda. Tema hooleks oli ka nootide trükki toimetamine ja kooridele saatmine (Jõhvi Vene Gümnaasium, 2001). 2. Vanemuise selts Nähes baltisakslaste laulupidusid Tallinnas ja Riias, tuli Jannsenil tahtmine sarnast pidu ka eestlastele korraldada. Sel eesmärgil asutati Jannseni eestvedamisel 1865. aastal meestelauluselts
isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh. Rahareformi eesmärgid: 1. Ringluses oleva rahahulga vähendamine ja inflatsiooni alandamine. 2. Riigi poolt reguleeritava majanduse asendamine turumajandusega. 3. Samm riikliku iseseisvuse suunas.
Teie Majesteedi üllas abikaasa on aga Anna Habsburg, Prantsusmaa kuninganna, see tähendab üks maailma tähtsaim valitsejanna.» «See ainult suurendab tema süüd, härra hertsog! Mida enam on ta unustanud, mida ta võlgneb oma kõrgele seisukohale, seda madalamale on ta langenud. Liiatigi olen ma juba ammu otsustanud lõpu teha kõikidele nendele väikestele poliitika- ja armuintriigidele. Kuninganna teenistuses on ka keegi La Porte . ..» «Tunnistan, et mina pean teda kogu asja peakorraldajaks,» lausus kardinal. «Teie arvate siis nagu minagi, et kuninganna mind petab?» küsis kuningas. «Ma usun ja kordan veel kord Teie Majesteedile, et kuninganna sepitseb salanõu kuninga võimu vastu, aga ma pole öelnud, et ta rüvetab tema au.» «Mina aga ütlen, et ta teeb neid mõlemaid. Ma ütlen teile, et kuninganna ei armasta mind; ma ütlen teile, et ta armastab teist; ma ütlen teile, et ta armastab seda nurjatut Buckinghami; miks'ei lasknud te teda Pariisis viibimise ajal areteerida
annaabi.ee 
