Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus · Mulgi murdele annab erilise kõla muutus a, ä > e, alates kolmandast silbist, nt ollive "(nad) olid", küdzättem "küpsetama", iluzepp "ilusama(d). See muutus haarab kõiki sõnu ja põhjustabki Mulgi keele nn heleduse. Muutuse
- on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati reljeefe. Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal. Gooti kunst 12-16 (kohati) saj.
Pythagoros kreeka matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10. Vana- Kreeka tragöödia peajooni Tõsine näidend, tavaliselt õnnetu lõpuga, sündmusti võetud müütidest, publikule lõpp teada, käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal, Aishylos, Sophokles, Euripides. 11. Vana- Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade ja tunnused Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklasdelt, linnu kaunistati kreeka kujudega ja neist tehti koopiaid, maalikunstnike temaatika väga lai
Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. E-ait.tlulib.ee/72/2/poltsam_inna1.pdf Oxfordi filosoofialeksikon 2002. Tallinn: Vagabund Russow, Balthasar 1993. Liivimaa kroonika. Stockholm: Vaba Eesti Saard, Riho 2005. Euroopa üldine kiriku ajalugu. Tallinn: Argo Sild, Olaf; Salo, Vello 1995. Lühike eesti kirikulugu. Tartu Talve, Ilmar. 2004. Eesti kultuurilugu. Tartu: Ilmamaa Võõbus, Arthur 2011. Eesti kirikuloo peajooni. Tartu. Toimetaja: Atko Remmel. Originaal ilmus 1980. aastal Torontos Usuteaduslik Instituudi väljaandena
Pythagoros kreeka matemaatik, füüsik, astronoom. Asutas oma kooli. Maailma korraldus põhineb arvulistel suhetel. Eukleides- kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Arcimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Archimedese kruvi, nõguspeegel jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. Hipokrates- arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguste ja tervise loomilikke seletusi. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Kreeka trag.-t nim. tekkekoha järgi Attika tragöödiaks. Tekke allikate suhtes on tänapäeval aga üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise, kui ,,sokulaulu", oletatakse, et varaemad näidendid võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Nüüdisaege teatri alged on arvatavasti ditürambis (unisoones hümnis). Ditüramb oli ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks. Tragöödia etendused kreekas kuulusidki kõigepealt
Pythagoros kr matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kr matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi Eratosthenes kr matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Tragöödia tõsine näidend. Tavaliselt õnnetu lõpuga. Sündmustik võeti tavaliselt müütidest ja oli publikule juba ette teada. Võimalikult kaasakiskuvalt püüti kujutada tegelaste kannatusi. Sisuks tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest koos satüürdraamaga. Tragöödiad käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal.
kirjutamine. Kirjandi teema ja peamõte, kirjandi ülesehitus. Teksti liigendamine. Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi kirjutamine. Õigekeelsus ja keelehoole Õigekeelsus ja keelehoole teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb Üldteemad keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid Eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil. tekstis mõista ja kasutada; teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni; Algustäheõigekiri järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; Nimi, nimetus ja pealkiri. Isikud ja olendid; oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja
annaabi.ee 
