Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Peainglid Gabriel ja Miikael Monika Tulit 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Gabriel Gabriel on üks kolmest peainglist. Heebrea keeles tähendab Gabriel "Jumala mees", "Jumal on mu jõud" või "Jumal on tugev" Gabriel on taevaste varade valvur ja taeva peasaadik,
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
saaks vili vaimupuul. Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei paina! Kui tulev põlv mul meeles mõlguks aina, kust olev põlv saaks nalju siis? Mees on just see, kes võlub rahvaparve, toob, mida nõab hulga mõtteviis." Direktor annab loa kõiki variante proovida. Annab justkui ,,Faustile" oma õnnistuse. Proloog taevas Issand, peainglid Raafael, Gabriel, Miikael, saatan Mefistofeles. Peainglid räägivad taustsüsteemi moodustavatest asjadest (Päike, meri, pikne jne). Vaataved Maad kõrvalt. Mefistofeles räägib kõigest halvast, mis inimestega seotud on. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo, et Faust läheb halvale teele, kui teda mõjutada. ÖÖ Fasut ja Wagner(õpilane) Küpse teadlasena satub Faust meeleheitesse, sest tal ei ole peale oma teadmiste midagi ette näidata. Fasut tahab leida elu mõtete
pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega Ikoonid Ikoon-pühaks peetavaid isikuid kujutav tahvel- maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste
· Ühiskond on jaotunud alamateks ja ülemateks o Kuningas täidab jumalate käsku · Õigused ja seadused jumala antud · Vastandudes seadusele, vastandud ka jumalale o Jumal karistab pattude eest, surma või haigustega · Taevas on 9 auastme ingleid o Inimestele sarnanevad (tiibadega) · Puudub keha ja tunded o Hirearhia: seervid ja keerubid, üleminglid ja peainglid ja lihtsalt inglid. · Iga inglikoor hoiab teatud taevasfääri käigus · Inimestega ja maapealsete asjadega tegelevad kõige alumise sfääri inglid · Maa sisemuses on saatana eluase - põrgu o Kurat on endine ingel Lucifer, kes ei allunud jumala korraldustele ja alustas mässu · Siis viidi ta taevast maale o Ta võis võtta ükskõik mistahes inimese/looma kuju, kaduda, lugeda
Kuulsust tõi Miltonile aga sekkumine Inglise revolutsiooni sündmustesse ja tema proosatraktaadid. Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara ja jäi pimedaks, just siis kirjutas ta oma suurteose, religioosse poeemi ,,Kaotatud paradiis". Aineseks Vana Testamendi Esimene Moosese raamat, tegelasteks esimesed inimesed Aadam ja Eeva, Saatan, Jumal, Jumala poeg, peainglid Gabriel, Rafael ja Mikael. Sisuks religioosne sümboolika ja jumalik ettehooldus, viimane küll mitte täielikult, sest Milton ülistab vaba tahet ja mõistusejõudu patu kirele vastupanemiseks. Jumal annab inimesele armu, kui ta poeg inimsoo patud enda kanda võtab. Sümboolseid tagamaid võib leida Inglise revolutsioonist. Järgnev poeem ,,Taasleitud paradiis" kajastab Kristuse ja Saatana vaidlust, mille Kristus siiski võidab. Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku.
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faus...
“ Komejandi vihje on selge: kunst, „poeedis kätkev inimsoo võimsus“, see oskus „üksikut osavasti üldistada“, ei tohi mööduda kaasaegseist. Viimaste poole, nende südamele ja mõistusele kõneleb looming ja nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada. 2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks. Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse? Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles. Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale – loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub. Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks paremini, kui talle poleks antud mõistust. Nii arutab eituse ning kahtluse vaim Mefistofeles. Kuid Jumal ei jaga sugugi neid mõtteid
Venemaalijatest on tuntuim Andrei Rubljev. Ühendas ikoonimaalis Vladimiri Jumalaema. vene rahvusliku lapseliku laadi bütsantsliu suursuguse üldistuse ja Ikoon. 11.saj. meisterliku teostusega. Värvid õrnad ja mahedad, vormid ümarad ja pehmed Ikoonimaali keskel on trooniv Kristus; paremal ja vasakul on peainglid Gabriel ja Miikael;üleval apostleid (Kristuse jüngrid); Kujutati ruumi, lisati detaile, modelleeriti plastiliselt kehi, Andrei Rubljov. Kolmainsus. Ikoonimaal. 15.saj.
Lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood Kuulsaim Bütsantsi maalija: Theophanes kreeklane bütsantslik teema, pühakud sügavamõttelised, targad, ei pannud rõhku värvidele vaid kontrastide heletumedusele Vanavene kunsti suurkuju: Andrei Rubljov ühendas vanavene ja bütsantsi kunsti, kujutas kolme ühtekuuluvat inglit kolmainsust Ikonostaasid Igale teemale ettenähtud koht Keskel kristus, kelle ümber maarja ja johannes ning siis peainglid, miikael ja gabriel Hiljem hakati lisama detaile, ruumilisust, et paistaks jutustava sisuga Lääne-Euroopa keskaja kunsti 4 ajastut 1. Merovingide ajastu. 5. saj lõpp 8. saj keskpaik 2. Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik 10. saj algus 3. Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj 4. Gooti kunsti ajastu - varagootika algus 12. saj II pooles - kõrggootika 13 - 14. saj
tonsuur munkade tunnus keskajal. Keskelt paljakspöetud pead ümbritsevad juuksed sümboliseerisid Kristuse okaskrooni ja loobumist ajalikest asjadest Aupaiste ehk nimbus (ld nubes - "pilv, udu") jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilisust ja auväärsust ringis olev rist Jeesuslapse, Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi ümmargune nimbus kõikide pühade isikute (siia kuuluvad ka peainglid) sümbol. Sõrmusekujuline aupaiste osutab pühakute "abielule" kristlusega kolmnurkne aupaiste Jumal-Isa sümbol kuusnurkne nimbus - personifitseeritud vooruste või allegooriliste kujude märk nelinurkne aupaiste - mittepühakutest väljapaistvate isikute nimbus (nelinurk ehk ruut on maa tähis). Itaallane Johannes Diakoni pidas seda 800. aastal "elava inimese tundemärgiks". Tol ajal eraldas nelinurkne oreool elusaid pühakuid taevasse pääsenutest. Nelinurkset nimbust
edasi inglise draamasse ja seal kujunes sellest põhivärss, nt Shakespeare'il on näidendid enamjaolt blank värsis. Blankvärssi on tunduvalt kergem tõlkida. Religioosne-filosoofiline teos, mingi seos on Dante "Jumaliku komöödiaga", kuid on ka erinevusi. Kui Dantel oli tugev kontrast kihtides. Tegevuspaik on vana testamendi esimene raamat eedeni aed (sal, kus dante lõpetab, milton alustab inimese rikutus, lõpeb sellega (Aadam ja Eeva on peategelased, peainglid Mikael, Rafael ja Gabriel jutustavad ja valgustavad paari, tutvustavad jumala plaane; saatan, kes ilnub mao kujul.) Tegevus ei välju eedeni aiast. Lõpus Aadam ja Eeva on eedenist välja saadetud oma patu pärast ja peavad oma raskele elule vastu astuma, lootusega, et kristus neid lunastab. Paradiisi väravate sulgumisega lõpeb kogu teos. Pärast kirjutas ta "Tagasivõidetud paradiis" (Paradise regained; 1671). Saatana ja Kristuse vaidlus, milles saatan jääb tuntavalt alla