hõbeda ja nefriidiga. Põhja pool ostsid kaupmehed puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi eredavärvilisi sulgi, mida kasutati keerukalt kaunistatud keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan(1325 1521), mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekide tähtsaim tempel Suur temple, asetses selle linna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine
elanikud allusid rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. Asteekide pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt. Ohvritelt eemaldati süda, löödi pea maha ja keha heideti püramiidi trepist alla väljakule
praeguse hoone keskosa kohale. 1800. aastal osteti kolmas maja. Nii tekkis Pikale tänavale kolme viiluga gildihoone, mis aastatel 1863-1864 inglise gootikast lähtuvas nn. tjuudorstiilis ümber ehitati. Hoone kolmeosaline fassaad säilis ka ümberehitustega. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Suurgildi hoone (Pikk 17) Suurgildi pikk sadulkatusega ühekorruseline hoone ehitati aastatel 1407-1417, paikneb Pika ja Laia tänava vahel peafassaadiga Pika tänava poole. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmete suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp- punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat), teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Alates 1872. aastast oli hoone Börisikomitee käsutuses ning siis kutsuti seda Börsihooneks. Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones. Alates 1952
Willigerode kirjutatud kirikukroonika. Pärast kiriku hävinemist ei lubanud okupatsioonivõimud kogudusel oma kirikut taastada ning 1956. aastal andsin linnavõimud kirikuhoone varemed Eesti Põllumajandusakadeemiale, kuhu viimased ehitasid võimla hävitati kaks säilinud kivikorrust, tornivööndis lammutati seinad kiriku seintega samale kõrgusele ja torni neli massiivset jalga lammutati vundamendini. Spordikomplkeks valmis 1961. aastal lisades peafassaadiga külgneva kahekorruselise juurdeehitise lisaruumide tarbeks. Kirik on peale hävinemist edasi tegutsenud Jaani, Ülikooli ja Peetri kirikutes. 1997. aasta detsembris valmis kogudusele tagastatud kogudusemajas (Õpetaja 5) kirikusaal, mis pühitseti sisse ja võeti kasutusele jumalateenistusruumina. 2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus
traditsionalistliku kelpkatuse ja detailikäsitluse vaheline vastuolu. K.Lebari ei pea hoonet õnnestunuks linnaehituslikust seisukohast, sest "hooneesine trapetsikujuline väljak ei moodusta kollaldast ruumi, et suuremastaabiline hoone oleks vaadeldav distantsilt, kust see monumentaalne mastaab mõjule pääseks. Reljeefi languse tõttu pole hoone ka kaugvaates vaadeldav, kuigi ta on orienteeritud peafassaadiga Riia tänavale." Valitud lahendus tundub siiski linnavalitsuslikult loogiline ja antud situatsioonis lausa klassikaline, smama võtet kordasid sõja järel A.Volberg ja Peeter Tarvas Tallinna kino "Sõprus" juures. Stalinism Kino Sõprus Tallinnas Monumentaalse esifassaadiga esinduslik kahe saaliga stalinistlik kino Tallinna vanalinnas on üks väheseid nõukogude loosungi "sisult sotsialistlik, võrmilt rahvuslik" elluviidud näiteid.
Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja nagu kesklööv on külglöövidest avaram, nii on ka keskmine peaportaal suurem kõrvalportaalidest. Portaalide kohal on suur ümmargune roosaken või suur teravakaareline aken. Väga sage fassaadil esinev motiiv on kujude rida, nn. Kuningate galerii. Fassaadi kroonivad tornid; neid on tavaliselt kaks. Torni tipu moodustab terav tornikiiver. Suurel hulgal gooti katedraalidel on need jäänud aga lõpetamata. Peafassaadiga sarnanevad tihti ka külglöövide fassaadid. Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad
sajandi lõpul Vanale turule ehitatud Pakkhoonet ning arvukaid aitu, milledest võimsaim paikneb Aida tänavas ning on ehitatud 1694. aastal. All-linna keskaegsele hoonestusele on iseloomulikud kitsad tänavad ning pikad ja kitsad kinnistud, eriti vanemate ja tähtsamate tänavate ääres. Elamukruntide keskmine laius oli keskajal 8-12 m piires, olles mõnes kohas aga ainult 5 meetrit. Sügavuti aga ulatuvad nad sageli isegi kuni 100 meetrini, olles tihti elamut sisaldava peafassaadiga ühe tänava ääres, ulatudes kõrvalhoonetega samal ajal aga läbi kvartali teise tänava äärde. Tänapäeval on kaks ja enamgi sellist kinnistut mitmes kohas omavahel ühendatud ning ühise katuse ja fassaadi alla viidud. Elamud paiknesid sellistel kruntidel vahetult tänava ääres viiluga vastu tänavat, elamu tagaküljele piki kitsast hoovi ehitati majandusruume sisaldav pikk tiibehitus. Selliselt hoonestatud kinnistuid on Tallinnas säilinud massiliselt, samuti nendel
annaabi.ee 
