Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine)
10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused. Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile. - - 1. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa, olulised osad on sellega
Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel
Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,
Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel ja on vahendatud meelelise tunnetusega mälu- ja tähelepanuprotsesside kaasabil. Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,
1) Kinnis (maatükk)- ja vallasasjad (ei ole kinnisasi) 2) Asendatavad asjad (käibes määratakse mõõdu, kaalu või arvu järgi ja sellel puduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused) 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises) Vastavalt ajade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Asja osad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatatakse murdosana asjast.
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Nt müüakse 1/2 kaasomandis olevast asjast (hoonest, äriosalusest jms). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen. Päraldise ja peaasja vahekord on oluline, kuna õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole määratud teisiti. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi
annaabi.ee 
