Johann Balthasar Neumann Johann Balthasar Neumann J. B. Neumann *Sündis 1687 Egeris(Cheb), suri 1753 Würzburgis. *Saksa sõjaväe suurtükiväe insener ja arhitekt. *Õppis kellavalajaks *Saksa 50margasel rahatähel *Viennas tutvus Erlachi ja Hildebrandti kavandatud barokk hoonetega. *Würzburgi peaarhitektiks sai ta 1719 aastal. *Segas igasugu barokk jooni, et luua muljetavaldavaid hooneid. Ehitised *Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus *Würzburgi piiskopiloss- Kõige ilusam ja heade proportsioonidega palee Euroopas. *Vierzehnheiligeni palverännakukirik- Ehitatud 1743-1772 aastal *Saint Paulin kirik- Ehitati 1734 ja 1753 aastal *Wernecki loss Vierzehnheilige ni
4. ZANRIMAAL olustiku maal, kujutavad igapäevaelu vaesed, vooruste kujutamine, pahed, toit ja jook, puhkus, reisimine, muusika, loomade maalimine VanaKreeka kunst 600480 ema arhailine e vanaaeg; 480323ema klassikaline e õitseaeg; 32330maj hellenistlik e hiline aeg Akvedukt veejuhe, mille abil vesi mägedest linna juhiti Ateena akropol alustati ehitamist 5.saj, asus künkal, pidi saama Kreeka ideoloogiline keskus, plaane hakkas tegema Perikles, peaarhitektiks sai Pheidias http://www.abiks.pri.ee Bulenterion linnanõukogu koosolekute saal Ehitised: Mnesiklese Propüleed (uhke sissekäik); Nike tempel (võidujumalanna tempel); Ereckteion (templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga
kuldtähed tuleks üle maalida stseenidega Piiblist. Vaatamata selle, et Michelangelol maalimise kogemust polnud, valis Julius just tema lage tegema. Tal läks 4 aastat aega, et laemaaling valmis saada. Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. Michelangelo ei soovinud kunagi abielluda ega lapsi saada. 1549. aastal määrati ta Püha Peetri kiriku ümberehituse peaarhitektiks. Ta oli üle 70 aasta vana . Michelangelo suri 18, veebruaril 1564. aastal. Teosed to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Sixtuse kabeli lagi Fifth level Pieta Taaveti figuuri Püha perekond
Anglikaani kirik Oli peamiselt levinud Inglismaal, kuid levis ka Õpetuse põhimõte: mitmele mandrile ja erinevatesse maailmajagudesse · Tühjuse mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit võib pidada reformide peaarhitektiks. · isetus, mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele Kalvinism · Kolm kalliskivi Protestantlik usuvool. · Meeleharjutused: Meelerahu, Analüüsiv vaatlus, Brahmaseisund, Kaastunne
Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja. Alar Kotli on loonud palju Eesti riigile tähtsaid ehitisi, mida võib nimetada ka Eesti sümbolehitisteks. Kuulsaim ehitis on Tallinna Laululava (1958), lisaks on ta projekteerinud ta ka Estonia teatri uue osa (1946), Tallinna Ülikooli hoone (1939), Kunstifondi hoone (1948) ja Rakvere Gümnaasium (1935)
kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Kui aga kuningas Henry VIII ei saanud paavstilt luba oma abielu lahutada, hakkasid puhuma teised tuuled. Kuningas lõi Roomast lahku ja kuulutas enda Inglise kiriku peaks. Viidi läbi mõningased reformid mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit. Lõplikult pääses reformatsioon Inglise kirikus võidule alles Henry tütre, kuninganna Elisabeth I (1558-1603) valitsemisajal Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk
Müncheni arhitekt L. von Klenze. Projekteeris Müncheni keskväljaku/Kuningaväljaku. Antiikkunstimuuseum ehk Glyptothek, millel huvitavad kaunistused ning millel ilmselgelt puuduvad aknad ning portikus kolmnurkviiluga. Tuntuim ehitis Regensburgis - suur templitaoline hoone Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia. Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel. Tema tehtud on näiteks Senatihoone, Suurkirik ja selle esine väljak, ka Helsingi Ülikooli peahoone ja raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne. Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi. Tegi hiiglasliku maavägede
Hispaania, Portugal. Austria jäi esialgu kõrvale (Metternich oli ettevaatlik). Napoleoni olukorda halvendas sõda kahel rindel. Augustis kuulutas Napoleonile sõja ka Austria. Suvel 1813 oleks Napoleon võinud üsna soodsatel tingimustel rahu sõlmida, kuid ta keeldus. 16-18 oktoobril toimunud Leipzigi- ehk rahvastelahingus sai Napoleon hävitavalt lüüa. 1814 alul tungisid liitlased Prantsusmaale. Märtsi alul sõlmiti nende vahel Chaumont’i leping ( selle peaarhitektiks oli Castelreagh), mis kohustas neid mitte Napoleoniga separaatrahu sõlmima. Napoleon võitis veel mõned väiksemad lahingud, kuid tegelikult oli ta kaotanud. Märtsi lõpus 1814 hõivasid liitlased (ennekõike vene väed eesotsas Aleksander I-ga) Pariisi. 6 aprillil 1914 loobus Napoleon troonist. 11 aprillil sõlmitud Fontainebleu leping jättis talle siiski keisri tiitli ja Elba saare. Tema Habsburgide soost abikaasa Marie Louise sai Parma.
põhiplaani juurde. Kui Raffael 1520 .aastal suri, jätkas ehitustööde juhtimist Baldanare Peruzzi (1481-1536), kes taas eelistas Bramante tsentraalehitist, aga temalegi ei olnud antud ehitustöid lõpetada. Peruzzi järglane Antonio da Sangallo (1483-1546) venitas põhiplaani uuesti pikaks, tegi kiriku ja kupli mudeli ning ehitas kiriku ristihaaru kuni oma surmani. Siis näis kiriku ehitus täiesti seiskuvat. 1547.aastal kutsuti kiriku peaarhitektiks Michelangelo(1475-1564), kes pöördus lõplikult tagasi tsentraalehitise juurde.,.. Bramante kavandatud harmooniline lahendus asendus nüüd jõuliste ja ägedate vormidega ,kõige määravam osa kompositsioonis kuulus aga kuplile. Kupli teostamisel tugines Michelangelo küll Brunelleschi kooriksüsteemile, viklite abil ülemineku asendas aga kõrge silindrilise trumliga. Rõhtjõud neutraliseeris aga raudtõmbrõnga abil
pargiks, kus linn saaks ühineda loodusega ja kultuur teadusega. Sellisena nähakse 21. sajandi linnapargi ideaalset prototüüpi. Eesmärgi saavutamiseks plaaniti pargi territooriumile paigutada suured institutsioonid: uus teaduse-, tehnoloogia- ja tööstusemuuseum, suur muusikakeskus. Lisaks näituste ja nõupidamiste saal. 1983. a, peale rahvusvahelist võistlust, määrati planeeringu koostamisel peaarhitektiks Bernard Tschumi, kes esitas võistlusele ühe kõige "teoreetilisematest" projektidest. Tschumi kujundus on segu arhitektuurist ja maastikust. Pargi plaan koosneb kolmest üksteisega ühilduvast süsteemist, mis koosnevad joontest, pindadest ja punktidest. 1) Joontesüsteemi tõlgendatakse kommunikatsioonivahenditena. Kogu ala ulatuse määravad kaks risttelge, N-S ja O-W-suunalised, ning jalakäijate galeriid, mida katavad vaipkatused. Üks telg
“Improviseerimine sobis mulle nagu kinnas kätte,” on ta seda ise kommenteerinud. Hans Speegi küllaltki lühike elukutselise džässmuusiku tee lõppes Eestist lahkumisega 1943. aasta sügisel. Juba 1939. aastal oli ta astunud Tallinna Tehnikaülikooli, jõudnud 1944. aasta kevadel Soome kaudu Rootsi, keskenduski ta uuele erialale, õppides arhitektiks. Ka selles ametis tegi ta hiilgava karjääri, tõustes Stockholmi peaarhitektiks. Õpingute ajal ja hiljem noore arhitektinagi mängis ta aeg-ajalt džässi nii eestlaste kui rootslastega koos 229 , kuid see oli rohkem enda lõbuks ja ka majandusliku olukorra parandamiseks. 230 Kontserdilaval ta aga enam ei esinenud. 228 21.01.2005 Stockholmis. 229 “Estnisk swing”. Orkester Journalen 1944, sept. 230 Autori intervjuu H. Speegiga Stockholmis 21.01.2005. 103
annaabi.ee 
