sulgurlihased aga kokku tõmbunud, mistõttu uriin põiest välja ei pääse. Sulgurlihaseid on kaks: sisemine ehk põie sulgurlihas on silelihaseline ja ei allu tahtele. Teda innerveerib vegetatiivsesse närvisüsteemi kuuluv vaagnanärv (nervus pelvicus). Väline ehk kusiti sulgurlihas on vöötlihaseline ja allub tahtele. Teda innerveerib häbemenärv (nervus pudendus). Nii nagu kõik teised vöötlihased allub kusiti sulgurlihas seljaaju kaudu peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab
Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting 128. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte: (Joonis 16) Tasakaaluretseptorid paiknevad poolringkanalite laenenud algusosades ampullides ja esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses. Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost
mingisuguseid ülesandeid. negatiivne mõju tingimuste muutumisel liigselt kinnistunud sereotüüp osutub tegevuse takistuseks. 29. Mälu tasandid. Sensoorne (kuni 1sek), primaarne (mitmed sek), sekundaarne (min aastad) ja tertsiaalne mälu (püsiv). 30. Mälu neurofüsioloogiline olemus. Lühimälu põhineb biokeemilistel muutustel närviraku membraanides. Püsimälu põhineb spetsiifiliste valgu sünteesi protsessidel peaajukoore närvirakkudes. 31. Pidurduse tähtsus närvisüsteemi talituses. Organismi suhtlemisel keskkonnaga on aktiivsele tegevusele vastukaaluks vaja mõni tegevus blokeerida ehk pidurdada. Pidurdus närvirakkudes piirab erutuse laialivalgumist, suunab erutuse vajalikule teostuselundile. Pidurdus kindlustab reaktsioonide täpsuse ja õigeaegsuse ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid
samade osadega. On kolme liiki seoseid: 1. projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega. 2. assotsiatiivsed teed lähevad sama poolkera poole teistele aladele 3. komissuraalsed teed, mis ühendavad mõlemat poolkera (kogu poolkera). Need ühendusteed kulgevad sellise moodustise koostises, mida nimetatakse korpus gallosum. Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma: 1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga.
regulatsioon. Kõhunääre on seganääre, st tal on väline kui ka sisesekretoorne osa. Välissekretoorne osa produtseerib kõhunäärme nõret, mis osaleb toitainete lõhustamises. Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. Kõhunäärme eritumise regulatsioon. Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel. Ajufaas sekretsiooni käivitajateks toidu lõhn, nägemine ja söömine ise. Stiimulid kutsuvad esile KNS'i erutuse, peaajukoore erutuselt levib erutus piklikku ajju uitnärvi tuumadele. Uitnärvi kiudude kaudu pankreasele - algab eritumine. Uitnärvi ärritusel vabaneb maolimaskestalt gastriin. Gastriin vere kaudu jõuab ka pankreasele ning stimuleerib pankrease nõre eritumist. Maofaas pankrease jaoks kõige tagasihoidlikum. Stiimuliteks on mao venitus, maos sisalduvad toiduhüdrolüsaadid (lõhustunud toiduained). Maolt saab alguse refleks mille sensorid on mao limaskestas
Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!! 1. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2. Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva
aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks.
eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b. Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks.
annaabi.ee 
