(venoosne veri). 16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b)
Ensüüm valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem-seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju Vasak ajupool(loogiline) vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse
on lihased. Kokku need moodustavad nahklihasmõigu mis on nende toeseks. Erinevaid lihaeid kokku tõmmates saab ta liikuda ja muuta kuju. Ringlihaste kokutõmbel muutub ta pikaks , pikilihaste kokkutõmbel aha lüheneb. See esineb ka lame- sa ümarussidel kuid pole nii täiuslik. Tal on vedelikuga täidetud õõs seega kehalüli vigastus pole eluohtlik sest teistes lülides vedelik säilib. Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja vastab ärritustele. Väike peaaeju ja kõhtmine närvikett tal on. Silmi pole, ning mitmesugused meelerakud paiknevad keha pinnal. Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis- , lõhna- ja maitseääritusi. Helisid ei taju aga küll maapinna võnkumist. Seedeelundkond algab suuavaga, sellele järgneb söögitoru ja pugu ehk toidumahuti. Sealt suudnub edasi makku ja sealt mahukasse soolde mis lõppeb pärakuga. Neelab taimejäänused koos mullaga. See toit on väheväärtuslik ja sellepärast peab ta palju sööma.
nahas on närvikett.Meeleelundiga võtab vihmauss tihedalt veresooni.kuna hapnik liigub õhust vastu ärritusi. meelerakud paiknevad nahas verre ainult läbi niiske naha,ei tohi ussi kogu keha pinnal.nendega tajub ta keapind kuiv olla.slp käibki ta pinnal valgust,võtab vastu lõhna,maitse ja kompimis õõsel,kui on niiskem ja päike ei kuivata TIGU Teo närvisüsteem ja meeleelundid Vereringe on tigudel avatud Teol on väike peaaeju ja kehas ning tallas Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb närviväädid.tema tähtsamateks meelteks on liikuma selmises osas paiknev süda.südamest kompimis- ja maitsmismeel.tigu kombib juhivad veresooned vere elunditevahelistesse peamiselt kombitsatega ja jala õõnsustesse.andnud kudedesse ära toitained tallaga.silmadega eristab tigu valgust ja ja hapniku ning rikastunud SHG-ga, koguneb varju.esemete kuju ta ei näe
27.Ontogenees 28.Mis määrab vananemise? 29.Vananemist mõjutavad tegurid Närvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb kahest osast: PEAAJUST JA SELJAAJUST 1. PEAAJU asub koljuõõnes, kujutab endast sültjat massi, mis koosneb põhiliselt veest. Peaajul eristame järgmisi osi: a) suuraju, b) väikeaju, d) vaheaju, c) keskaju, d) piklikaju. Peaaju kõige suurem osa on suuraju ja ka kõige arenenum. Jaotub paremaks ja vasakuks pooleks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Peaaeju koosneb peamiselt valgeainest (selle moodustavad närvikiud) ja seda katvast ajukoorest. Ajukoore moodustavad põhiliselt neuronikehad. Välispind on kurruline ja vaoline. Peaajaust väljub 12 paari peaaju närve. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupoolkera aga on seotud lugemise, rääkimise, kirjutamise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Suuraju koorega on seotud inimese
laevakujulisse kandetooli, pidulikus rongkäigus templimüürida vahelt välja ja kandsid seda rahvasilma all mööda teatud kindlat marsruuti. Surmajärgsus Oli suur uskumus, et inimene jätkab samapärasel viisil peale surma nagu ta oli elanud. See ainult siis võimalik olla kui tagati inimesele tema keha säilitamine. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Palsameerimisel surnu siseelundid ja peaaeju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. Seejärel salviti see aromaatsete õlidega ning mähiti valgesse linasse. Peale mida võis matusetalitus alata. Egiptuse matmispaigad asusid Niiluse läänekaldal. Kõige tuntumad Egiptuse hauakambrid on kahtlemata püramiid Vana ja Keskmise riigi vaaraode ning nende lähimate kaaskondlaste matusepaigad. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid seega rüüstajate
toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e. neoronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid. Valgeaine- Koht ajus, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked ning ajukude paistab heledam. Peaaju jagatakse eesajuks (omakorda parem ja vasak ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks.
struktuur võib salvestada tohutu hulga infokoode, sest tema spetsiifiline muudatuste hulk, kontakti variante on 1015 1020 Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe konsolideerumisaeg 10-15 mintsa toimuvad biokeemilised protsessid, mis on püsimälu jälje moodustamise aluseks kui seda perioodi järsult häirida nt trauma, elektrisokk siis efektiivset jälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on äritustele järgnevate peaaeju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused neurogliias (närvirakkkude vaheline aine) (Hebb uurinud neuraalseid aluseid õppimise ja teiste mälunähtuste juures arendas välja nn rakuansamblite teooria + Hebbi sünaps klassikaline närviprotsessi mehhanism) Mälu neuroanatoomilised alused on väga
annaabi.ee 
